Kalle Kukk: Rahvaküsitlus annab suuna kätte

Erkas Finants OÜ tegevjuht Kalle Kukk. Foto: URMAS LUIK/PRNPM/EMF

Vändra alev, Kaisma, Vändra ja Tootsi vald on heaks kiitnud Raplamaa Järvakandi valla ettepaneku alustada ühinemisprotsessi ja otsustanud pühapäeval samal ajal volikogude valimistega selgitada välja elanike arvamuse ühinemise kohta. Kogu protsessi ettevalmistust juhib ERKAS Finants OÜ.

Erkas Finants OÜ tegevjuht Kalle Kukk, selgitage kõigepealt, miks veab ühinemise ettevalmistusi ERKAS?

Eesti regionaalse ja kohaliku arengu sihtasutus (ERKAS) on kolme üleriigilise omavalitsusliidu - Eesti linnade liidu, omavalitsusliitude ühenduse ja maaomavalitsuste liidu koostöös ellu kutsutud arendusorganisatsioon, mille all tegutsev ERKAS Finants OÜ koostab eelarvestrateegiaid, finantseerimislahendusi ja teostatavuse analüüse kohalikele omavalitsustele.

Konkreetse ühinemise ettevalmistamisel korraldame kõike, alates voldikute trükkimisest ja uue ühise arengukava koostamisest kuni valdkondlike arengukavade, eelarvestrateegia, ühinemislepingu ja õigusaktide ettevalmistamiseni. Valmis on algne ühinemise teostatavusuuring, milles valdkonniti on kaardistatud praegune olukord omavalitsustes ja tehtud esmane SWOT-analüüs.

Miks oli vaja volikogudel Järvakandi ettepanek heaks kiita vahetult enne valimisi? Miks ei saanud seda jätta uute valitavate volikogude otsustada?

See vajadus tuleneb teatud mõttes seadusest. Tegelikult võib igasuguseid küsitlusi iga omavalitsus enda initsiatiivil mis iganes ajal mis iganes küsimuses korraldada, aga seadus ütleb seda, et kui on otsustatud volikogude tasandil algatada ühinemisprotsess, on kohustuslik korraldada elanike arvamuse selgitamine.

Seega, kui omavalitsused poleks Järvakandi ettepanekuga enne rahvaküsitlust nõustunud, tulnuks rahvaküsitlust hiljem korrata või pühapäevane küsitlus edasi lükata.

Kuidas mõjutavad küsitluse tulemused järgnevat ühinemisprotsessi?

Kuna protsess on vähemalt paar aastat pikk, pole küsitlusel ilmselt otsest, paikapanevat mõju. Omavalitsused puhtformaalselt ei ole kohustatud rahvaküsitluse tulemusi oma edasiste otsuste aluseks võtma, aga nendega peaks arvestama ja negatiivse tulemuse korral on võimalik selgitustööd teha.

Seniste volikogude koosseisude nõustuvad otsused algatada ühinemine ei tähenda ju veel, et ühinemine oleks juba otsustatud?

Jah, need kindlasti seda ei tähenda. Otsused olid esimene samm selleks, et anda ühinemisprotsessile ametlik käik. Protsess ise võib kesta veel paar aastat, enne kui toimub reaalne ühinemine. Ja me ei tea praegu, kas me sel ajal räägime ikka veel viiest omavalitsusest. Samuti pole teada, kas selleks ajaks on lahenenud Kehtna valla küsimus, kas peab ühinejail olema Järvakandi vallaga ühine piir.

Kehtna vald vastas Järvakandi ettepanekule piire muuta eitavalt. Millises suunas võib valitsus oma otsuse ühinemise suhtes langetada, kui Kehtna vald oma külasid ei loovuta ja potentsiaalsed ühinejad jäävad ühise piirita?

Praegu ei ole võimalik öelda, mida valitsus sellest arvab, sest iseenesest ei ole välistatud, et omavalitsused ühinevad moel, kus neil ühine piir tegelikult puudub. Samal ajal ei ole välistatud, et Kehtna vallale tehakse veel kord ettepanek piiride muutmise suhtes. Me ei tea, mida sel juhul Kehtna uus volikogu otsustab.

Põhimõtteline võimalus on seegi, et riik teeb siseministeeriumi kaudu ühele või teisele omavalitsusele piiride muutmise ettepaneku.