Malle Link: Šokiteraapia võib noore mõtlema panna

Malle Link.

FOTO: Urmas Luik

Tervise arengu instituut (TAI) korraldab tänavu juba kaheksandat korda kogu Eestis suitsuprii klassi võistlust, kuhu osalema oodatakse 4.-12. klasside õpilasi. Pärnu täiskasvanute gümnaasiumi 12. klassis õppiv Malle Link oli üks oma kooli tervisenädala korraldajatest ja tegi suitsetamis- ja alkoholitarbimise harjumuste kohta küsitluse, et saada teavet noorte tervisekäitumisest. MTÜ Caritases on Lingil käsil projekt “Noore ema kool”.


MTÜ Caritas Eesti projektijuht Malle Link, tulemused tegite gümnaasiumikaaslastele teatavaks. Rääkige lähemalt.

Tervisenädala üritusel lõi kaasa Eesti karskusliidu AVE akadeemilise töörühma liige doktor Enno Kross. Tänavu möödub 120 aastat Eesti esimese karskusseltsi asutamisest, see loodi Pärnumaal Tori vallas Randiväljal. Võtsime tähtpäeva oma ürituse kavva ja noorte tervisekäitumist puudutava küsimustiku valmistas ette Kross, mille tulemustest kokkuvõtte tegin. Küsimustele vastati nii üksinda kui gruppidena.



Küllap on teie koolis palju suitsetajaid, olete ju täiskasvanute gümnaasium.


Kahjuks tõesti: suitsetajaid oli küsitluse järgi pool. Ehkki vastajate hulgas oli üle 30aastasigi, jäi keskmine vanus 20 lähedale.



Siin oleks paslik meenutada tervisenädala tippüritust, kui 27 osalejat viibis Tartu ülikooli kliinikumis, observatooriumis ja anatoomikumis, kus sai vaadata, milline näeb välja suitsetaja kops. Muide, selle ees oli nii suur tung, et mina näiteks ligi ei pääsenudki: kõik pildistasid. Kliinikumi lasteosakonnas räägiti meile suitsetamise kahjulikkusest lapseeas ja noore ema puhul. Vähemalt pool aastat enne lapse sündi peaks ema lõpetama suitsetamise.



Milliseid järeldusi saite küsitlusest teha alkoholitarbimise kohta?


Et küsitlus oli anonüümne, vastati üsna ausalt. Kes oli juba nelja-aastaselt esimest korda alkoholiga kokku puutunud, kui kodus laualt vale klaas sai haaratud. Kes oli salaja proovinud ja kes uue aasta toosti pereringis võtnud. Aga peale jäi tõdemine, et esimene naps võeti sõpradega – seda märgiti kõige rohkem. Koorus fakt: neil, kellel on mingi huviala, pole alkoholiharjumust. Näiteks spordiga tegelejate alkoholiharjumus oli küsitluse põhjal palju väiksem või puudus üldse. Seega on huvitegevus alkoholitarbimise ennetuses väga oluline. Küsimusele, mida teha, et noored ei läheks alkoholitarbimise teele, vastati: tuleb leida motiveeritud tegevus, siis ei teki viinapitsist sõpra.



Vastused haiguste kohta, mida tekitavad alkohol ja suitsetamine, näitasid, et noored siiski ei tea kuigi hästi, milliseid haigusi need harjumused põhjustavad. Seepärast oli väga hea, et Tartus käinud oma silmaga suitsetaja kopsu ära nägid.



Joomine ei ole ainult haiguste, vaid traagiliste õnnetustegi põhjustaja.


Just. Kogu meie koolipere sai šokiteraapia osaliseks, kui tervisenädala raames linastus film “Sünna”, mida Tartus käinud said sealgi vaadata. Film on vändatud tõestisündinud loo põhjal, kus kaheksa purjus noort läksid pärast sünnipäevapidu autoga sõitma ja neist kuus sai õnnetuses kohapeal surma.



Tartus avanes võimalus ise näha, kuidas noor inimene lebab haiglavoodis koomas. See oli šokeeriv vaatepilt. Tundub, et mõjuvam kõikidest õpetussõnadest ongi oma silmaga nägemine, misjärel tõepoolest hakatakse mõtlema. Noorte puhul on tavaline, et hoiatusi ei võeta tõsiselt, riske ega ohte ei teadvustata, vaid heidetakse käega: “Ah, ma tean küll”.



Et ennetada harjumusi, nagu suitsetamine ja alkoholitarbimine, on tõesti vaja ehmatust, mis paneb mõtlema, et inimesel on üks elu ja seda ei maksaks varakult põletada.

Tagasi üles