Linnavalitsus uurib lepinguid

Valijad ootavad, millise hinnangu IRLi liider Annely Akkermann ja linnapea Toomas Kivimägi Vello Järvesalu lõpparvele annavad. Foto: Urmas Luik

Estonia taastusravikeskuse eelmise juhataja, kohtu alla antud Vello Järvesalu lõpparve suurusest jahmunud Pärnu linnavalitsus asub kõikide linna äriühingute ja sihtasutuste juhtidega sõlmitud lepinguid uurima.

“Sellised hüvitised on ilmselgelt ebaloomulikud,” ütles linnapea Toomas Kivimägi. “Me pole koalitsioonis seniste äriühingute ja sihtasutuste juhtide väljavahetamist arutanud ja kui nõukogu leiab, et nad on hästi hakkama saanud, võivad nad jätkata. Aga jätkamise üks tingimusi võiks olla juhatuse liikme lepingu ümbertegemine: kümne kuu asemel maksimaalselt kolm-neli kuud.”

Vabastamise põhjus on oluline

Reformierakondlasest abilinnapea Jane Metsa sõnutsi sai heldete hüvitistega lepingute sõlmimine alguse sellest, kui Pärnu Vee nõukogu Jüri Rahu Meelis Kuke vastu vahetas. Järgnesid Koolide Sihtasutuse juhataja Margus Tammekivi, Sõpruse juhataja Jaanus Ots ja Pärnu Vee juhataja Garri Suuk.

Keskfraktsiooni liikmed Suuk ja Ots selliste väidetega ei nõustu. Suugi jutu järgi on tema hüvitis niisama suur nagu eelmisel juhatajal – kaheksa kuupalka. Ots rääkis, et viimased kolm juhatajat on samasuguste hüvitistega olnud: kompensatsioon suureneb tööstaaži kasvades ja ulatub maksimaalselt kuue kuupalgani.

Nii Suuk kui Ots selgitasid, et kui töölepinguga saab inimene töötukassa hüvitist, koondamistasu ja muid seaduses ette nähtud tasusid, siis teenistusleping võidakse sentigi maksmata päevapealt lõpetada. Sellise olukorra vältimiseks ongi lepingus lahkumishüvitis.

Otsa väitel on oluline vaadata põhjust, miks juhatuse liige vabastatakse. Järvesalu puhul oli ju sisuline põhjus see, et ta on ettevõtte vara omastamise süüdistusega kohtu all.

Poliitikud moraalist ei kõnele

Võimuliidu esindajad on Järvesalu lõpparvele hinnangut andes üliettevaatlikud, eelistades rääkida ainult selle juriidilisest küljest. “Poliitikuna ma moraalset poolt esialgu ei ütleks,” vastas Kivimägi eile sellekohasele küsimusele. “Ma ei taha lehe seisukohtade põhjal spekuleerida.”

Kivimägi jutu järgi üllatab teda, et Estonia juhataja Maarika Koch tegi nii olulise otsuse, ilma et ettevõttesse jäänuks Järvesalu juhatuse liikme lepingust koopia. “Mina küll ei söandaks 400 000 – 500 000 krooni maksta, ilma et lepet maha ei jääks,” lausus ta.

Metsa sõnutsi sõlmiti Järvesalu juhatuse liikme leping väidetavalt 2001. aastal ettevõtte nõukogu esimehe Ahti Kõo poolt. “Kui oli vaja otsustada maksmine, polnud nõukogu esimees valmis suhtlema. Teda püüti nii telefonitsi kui meilitsi kätte saada,” rääkis Mets.

Kivimägi hinnangul on juhtunu märk nõukogu ebaefektiivsusest. “See on ikka äärmiselt kummaline, et nõukogul pole seda lepingut. Ma ei välista, et lepingut ei tulegi välja,” kõneles ta.

Mets ütles, et Järvesalu lubas eile lepinguga linnavalitsusse tulla.

Järvesalu käes olevale lepinguvariandile viidates maksis Estonia juhataja Koch kuu alguses ettevõtte vara omastamises süüdistatavale Järvesalule 783 947 krooni, millest Järvesalu sai pärast maksude mahaarvamist kätte 619 319 krooni. Koos sotsiaal- ja ravikindlustusmaksuga läks lõpparve linnaettevõttele maksma üle miljoni krooni.

Metsa väitel lausus Koch, et Estonia suudab tänavu ligi miljoni krooni suuruse kasumieelarve täita.

Kivimägi jutu järgi peaks linna äriühingud järgmisel aastal andma kasumit suurusjärgus 25 miljonit krooni. “Kes ütleb, et järgmise aasta kasumiprognoos on miljon, võib uut töökohta hakata vaatama,” lausus ta.