Bernd Saxe: Pärnu saab hansapäevade korraldamisega hakkama

Kalev Vilgats
, toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Bernd Saxe.
Bernd Saxe. Foto: Ants Liigus

Pärnus viibis esinduslik delegatsioon 20 ajaloolisest hansalinnast, et veenduda Pärnu valmisolekus korraldada 24.-27. juunini 2010 järjekorras 30. rahvusvahelised hansapäevad.


Hansaliikumise presiidiumi esimees, Lübecki linnapea Bernd Saxe, millised on nüüdisaegse hansaliikumise eesmärgid?

Moodsa hansaliikumise eesmärk on hoida ja arendada traditsioonilisi kultuurisidemeid ajalooliste hansalinnade vahel. Toimub laialdane piirideülene koostöö, eriti nüüd, kui Euroopas piire polegi. Liikumine edendab poliitiliste, sotsiaalsete ja usugruppide koostööd. Kõigil on õigus elada nii, nagu nad soovivad.



Kas hansaliikumise liikmeks võib saada veel tänapäevalgi?


Jah, seda küll, kuid see linn peab olema ajalooliselt kuulunud hansaliitu. Liidul oli hiilgeaegadel 225 liiget, praegu on liikmeskonnas 175 linna ja neid tuleb juurde, sest liikumisega ühinevad Ida-Euroopa linnad, näiteks Poolast, Venemaalt.



Olete üsna suure delegatsiooniga, kuhu kuulub 42 inimest, tutvumas Pärnu ettevalmistustega. Kas see on tavaline asjade käik, et tullakse uurima, kuidas suviseks peoks valmistumine edeneb?


Jah. Pool aastat varem kohtume võõrustajalinnas ja teeme ettevalmistusi pidustusteks. Hansapäevad on väga suur logistiline ettevõtmine, kogu korraldus nõuab suurt tööd. Oodata on 3000 delegaati 120-130 linnast umbes 18 Euroopa riigist ja see on juba suur ülesanne.



Peale konverentside ja kokkusaamiste on palju seminare, kontserte ja muid üritusi. Piirkonnast, kus hansapäevad toimuvad, on palju külalisi. Näiteks miljon inimest võib päevade jooksul üritustelt ja laadalt läbi käia. Veendusime Pärnus, et ettevalmistustega on jõutud väga kaugele, palju on väga professionaalsel tasemel ära tehtud ja usaldame Pärnut täielikult.



Arvestades osavõtjate ja külaliste hulka, hakkab lugema korraldava hansalinna suuruski.


Loomulikult sõltub külastajate arv linna suurusest, kuid mitte ainult. Meil on olnud hansapäevi suurtes linnades, kus on olnud vähe külastajaid, ja väikestes linnades, kus oli palju suurem huvi. Kõik sõltub, kuidas linn suudab ennast huvitavaks teha, millist programmi pakub, kuidas toimuvast teada annab. Riias oli miljon külastajat, Turu Soomes on väiksem linn, seal käis 400 000 külastajat. Saltzwedelis Saksamaal, kus on vaid 12 000 elanikku, külastas hansapäevi 200 000 inimest.



Muidugi ei arvesta me Pärnu puhul miljoni külalisega, see oleks liiga auahne plaan, aga arvan, et huvilisi tuleb palju.



Mida hansakomisjonile Pärnus näidati?


Meile näidati tulevast festivaliala, tutvusime programmiga, rääkisime hansalinnade osavõtutingimustest, suhtlesime omavahel väga palju. Sellest kõigest võin järeldada, et Pärnu on oma ettevalmistustöödes jõudnud kaugele, kuid pool aastat on veel aega.



Kuidas läheb praegusel raskel ajal suurepärasel hansalinnal Lübeckil?


Kõigil linnadel nii Saksamaal kui mujal Euroopas ja kogu maailmas on raske. Mis puudutab Lübeckit, siis majandusseis pole kõige halvem. Töötute arv ei ole märkimisväärselt kasvanud ega ettevõtteid pankrotistunud. Suuremad probleemid on rahandussektoris, maksud laekuvad varasemast halvemini, kuid samasugused probleemid on teisteski linnades, nagu me Pärnus omavahel rääkisime.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles