Töövarjud käisid maad kuulamas

Surju põhikooli vanema kooliastme tütarlapsed käisid karjäärinädalal külas kohalikus lasteaias, kus oma tööd tutvustas lasteaiaõpetaja Signe Lanno. Foto: Liis Virkus

November oli paljudes Pärnumaa koolides karjäärikuu, mille raames toimus karjäärinädal ja käidi töövarjuks: kokku “varjutas” Pärnumaal 310 õpilast.

Töövarjupäevast võtsid gümnasistid osa ka tudengivarjudena ning põhikoolilõpetajad kutsehariduskeskuse õpilase varjuna.

Pärnu linna gümnaasiumide lõpuklassidest käis töövarjuks umbes 250 ja maakonnast 60 õpilast.

Ülejõe gümnaasiumi gümnasist Rainer Marts oli varjuks riigikogu liikmele Mark Soosaarele. “Tahaksin saada poliitikuks, aga esmalt oleks vaja leida valdkond, milles end spetsialistiks koolitada. Ehk sobiks mulle ehitus-planeerimine. Muidugi pole ma nii sotsiaalne tüüp nagu Soosaar,” rääkis noormees pärast töist päeva Soosaare sabas.

Ühisgümnaasiumi abiturient Maris Erend veetis päeva kohalike keskkonnaametnikega, täpsemalt metsainspektori kabinetis.

“Nägin, kuidas inspektorid lahendasid ühe kalamehe probleemi, kes loata püüdis jõe ääres kalu. Talle tehti trahvi. Mind võeti igale poole lahkelt kaasa. Tore mulje jäi. Minu õde töötas selles vallas. Olen mõelnud õppida kõrgkoolis loodusvarade kaitset ja kasutamist,” kirjeldas Erend päeva.

Üks tema klassiõdedest Jana Gnezdova oli Pärnu Raadios saatejuht Rivo Tettermanni vari ja teine klassiõde Annika Laar “varjutas” linnavalitsuse pressiesindajat Maria Murakas-Ollot.

“Sain olla eetris, tegin intervjuugi seal, olen hea suhtleja. Tegelikult soovin hoopis saada koreograafiks,” märkis Gnezdova. Laar rääkis, et ameteid uurides tõmbas tema tähelepanu referendi-toimetaja eriala. Sellega seostub pressiesindaja töögi.

“Töötaksin meelsasti pressiesindajana. See on üks suur ringisebimine. Olime kontoris ja siis volikogus. Nägin, kuidas käis linnapea ja abilinnapeade valimine ja sellest uudise lendu laskmine. Mulle meeldis, kuid see pole amet, mida teha eluaeg,” kõneles neidis.

Jalg ukse vahelt sisse

Pärnu õppenõustamiskeskuse karjäärinõustajad Terje Jürivete ja Kätlin Muru tõdesid, et karjääri teema tõuseb novembris päevakorda, sest 12. klassidel on ees riigieksamivalik, mis samal ajal tähendab eriala valikut, sest osa uksi keeratakse valiku tulemina nende ees lukku.

Igale Pärnumaa põhikooli ja gümnaasiumi lõpuklassile on ette nähtud aastas neli tundi karjääriinfo- ja grupinõustamisloenguid. “Me jõuame oma maakonna iga põhikooli- ja gümnaasiumilõpetaja juurde vähemalt korra aastas,” mainis Muru.

Karjäärinõustajate väitel on elukutsevaliku valmidus noortel kooliti erinev. Väga olulist rolli mängib selles klassijuhataja. Hakkajad klassijuhatajad kutsuvad karjäärinõustajaid esinema või toovad õpilased karjääriinfopunkti.

Miks valib noor inimene ühe või teise elukutse? Sel on mitmesuguseid põhjusi, selgitavad nõustajad. Leidub õpetajaid, kes on lastele ameti valikul eeskujuks, vahel võetakse selleks vanemad. Rohkem kui kunagi varem tunnevad lõpuklasside õpilased muret, kas valitud erialal tööd leiab.

Majandusliku heaolu aastatel oli karjäärinõustajatel raske selgitada, mida tähendab töötus. Gümnasistid muigasid, kui tuli juttu töötuks jäämisest, kuid praegu taibatakse, et tööta võib jääda igaüks. Nüüd, kui riiklikud kutsehariduskeskused on õppureid pilgeni täis, ei pääse kõik õppimagi, nentisid Jürivete ja Muru.

Ettevõtja või palgatööline?

Noored suhtuvad töö teemasse ja oma elu planeerimisse praegu palju tõsisemalt. Eesmärgid, mida seatakse, on varasemast reaalsemad.

“Kes unistab, et temast võiks saada ettevõtte juht ja majanduse tippspetsialist, teadvustab nüüd endale, et tal tuleb selleks alustada ehk lihttöölise positsioonilt, sest tänapäeval on tähtis esmalt jalg ukse vahelt sisse saada. Varem tahtsid kõik joonelt ülemuseks,” rääkis Jürivete.

Väga populaarne arutlusteema on noorte seas välismaal töötamine. Valitseb hoiak, et noorena võiks minna piiri taha, et elu ja ilma näha ning töötada, kuid siis kindlasti tagasi tulla.

Aastaid tagasi usuti, et mujal on parem elada kui Eestis. Nüüd levib arusaam, et kui majandussurutise eest pole üheski riigis pääsu, on omade seas ikkagi parem.

Välismaal õppimine ei ole omaette eesmärk, vaid kindel valik, kui konkreetset eriala pole võimalik Eestis näiteks õppida.

Karjäärinõustajad tõdesid, et seda, kas noor inimene on ettevõtja või palgatöölise tüüpi, tajuvad juba lasteaiaõpetajad.

Ettevõtja tüüpi lastel on varakult kujunenud oma arvamus, nad võivad olla mõnes mõttes ebamugavad. Neil võib olla arenenud riskikäitumine: julgetakse ette võtta suuri asju, kuigi alati ei saada nendega hakkama. Kasvukeskkond peaks sellist last toetama.

Karjäärinõustajate hinnangul positsioneerivad koolinoored end juba seitsmendas klassis küllalt täpselt ühte või teise gruppi, osates seda täpselt põhjendada. Ettevõtlikkuse arendamisel ja karjääri planeerimisel on suur abi valikainetest ja eriti majandusõppest, mida osa koole pakub.

Maailmaparandajad

Nõustajatele torkavad silma sellisedki noored, kes tahavad maailma parandada, on missiooniga. Nad erinevad oma eakaaslastest, sest neil on avar maailmapilt ja väga selged ideed, mis vahel tunduvad utoopilisena. Nad on värvikad kujud juba koolis.

Enese paremaks tundmaõppimiseks tehakse õpilastele võimete teste, kuid veel tulemuslikum on noorega vestlemine. “Tänapäevane vaatenurk peab testist olulisemaks noore enese äratundmise hetke ja eneseanalüüsi,” selgitas Jürivete. Karjäärinõustajate arvates on siinkohal suur roll õpetaja-õpilase-lapsevanema vahelisel arenguvestlusel.

On koole, kus arenguvestlusi korraldatakse väga professionaalsel tasemel, sinna kaasatakse nii koolipsühholoog kui karjäärinõustaja. Sellisel vestlusel analüüsitakse põhjalikult, millised on õpilase tugevad küljed ja millised teed talle paremini sobiksid.