Munitsipaalpolitsei aeg hakkab ümber saama

Munitsipaalpolitsei hakkab Pärnust lahkuma. Piletikontrolörid kannavad viimaseid päevi munitsipaalpolitsei rohelist vormi, uue aasta alguses astuvad nad linnavalitsuse majandusosakonna juurde loodava korrakaitseteenistuse koosesisu. Foto: Urmas Luik

Kui järgmisel neljapäeval kogunev Pärnu linnavolikogu munitsipaalpolitsei likvideerimise heaks kiidab, tuleb munitsipaalpolitseinikel oma rohelised mundrid 15. jaanuaril varna riputada.

Volikokku saadetud eelnõu kohaselt viiakse munitsipaalpolitsei patrullteenistus ehk bussipiletite kontrollimisega tegelev üksus alates 16. jaanuarist üle majandusosakonna koosseisu ja nimetatakse ümber korrakaitseteenistuseks.

Piletikontrolörid jäävad

Kokku leiab loodavas korrakaitseteenistuses tööd kuus praegust munitsipaalpolitseinikku. Luuakse teenistuse juhataja, inspektori ja neli nooreminspektori ametikohta.

Korrakaitseteenistuse koosseis ei ole veel kinnitatud. Et aga nooreminspektorid on vaid munitsipaalpolitsei patrullteenistuses, siis võib oletada, et patrullteenistus jätkab täies koosesisus.

Abilinnapea Romek Kosenkranius kinnitas, et neli inspektorit asuvad tõesti välitöödele ehk siis kontrollivad peaasjalikult bussisõitjaid. “Kuid nad ei tohi kõrvale vaadata ka muudest rikkumistest, mis neile linnas ringi liikudes silma jäävad – näiteks haljasalale pargitud auto, lohakil kinnistu või niitmata haljasala,” märkis Kosenkranius. Lisades, et teisedki menetlusõigusega linnaametnikud peavad senisest rohkem hakkama heakorrale tähelepanu pöörama.

Munitsipaalpolitsei viie inspektori seast välja valitav inspektor aga, niipalju kui teab munitsipaalpolitsei registripidaja Kalju Hook, asub tööle keskkonnaspetsialistina.

Uimastiennetuse spetsialist Ketri Kupper, kes vahepeal munitsipaalpolitsei ridadega liideti, viiakse tagasi sotsiaalosakonna koosseisu.

Ametnikud teadmatuses

Vastavalt eelnõule saavad koondamisteate munitsipaalpolitsei direktor (Karl Kolla – toim), registripidaja (Kalju Hook – toim) ja neli inspektorit.

Avaliku teenistuse seaduse kohaselt tuleb ametist vabastatud ametnikele maksta sõltuvalt avalikus teenistuses oldud aastatele kahe kuni kümne kuu palga suurune hüvitis. Kusjuures hüvitise määramisel on aluseks kogu avaliku teenistuse staaž, mitte konkreetses ametiasutuses töötamise aeg. Näiteks munitsipaalpolitsei direktor Karl Kolla on töötanud avalikus teenistuses juba alates 1969. aastast, alguses miilitsana, hiljem politseinikuna.

Kui palju üks või teine kuuest koondatavast munitsipaalpolitsei ametnikust hüvitist saab, ei soovinud linnavalitsuse pressiesindaja Maria Murakas-Ollo avalikustada. “Ametnikega ei ole nende koondamisest ja hüvitistest konkreetselt räägitud ning ma ei tahaks, et nad peavad seda lehest lugema,” sõnas Murakas-Ollo.

Poliitiline otsus

Kolla kinnitas, et tõepoolest, temaga ei ole munitsipaalpolitsei likvideerimise teemadel kõnelnud ei linnapea ega linnavalitsuse personalinõunik. “Olen täitsa kõrvaline isik ja vaatan, suu lahti, pealt,” käib poliitiline mäng üle Kolla pea.

Kolla möönis, et ega tal olegi midagi öelda või protestida olukorras, kus linnavalitsus on langetanud poliitilise otsuse turvalisuse pealt kokku hoida. “Turvalisus on iseloomulik heaoluühiskonnale ja kui asjad pöörduvad halvemuse poole, ju siis ei pea enam ka nii turvaline olema,” ironiseeris ta.

Paar kuud enne valimisi alanud jutud munitsipaalpolitsei laiali saatmisest on Hooki kinnitusel nii või teisiti nende tööd juba oluliselt keerukamaks muutnud ja rahva õiguskuulekusele pärssivalt mõjunud. “Meile käratatakse näkku, et mis te siin mölisete, teid nagunii likvideeritakse,” märkis Hook mõrult.