Noor kahe lapsega pere loodab uuteks jõuludeks koju naasta

Vanast majast saab paremal juhul päästa vaid vasakul oleva korstna. Ülejäänu tuleb lammutada, et uus kodu loodetavasti tulevasteks jõuludeks nullist üles ehitada. Foto: Urmas Luik

Jõulupühade eel Vändra vallas tulekahjus kodu kaotanud kahe lapsega pere sai esmaspäeval kätte päästeameti eksperthinnangu põlengu tekkepõhjuse kohta ja loodab kindlustusmenetluse ladususele, et uuteks jõuludeks koju tagasi kolida.

Pereisa Reino sõnutsi kinnitas päästeameti ekspert algset kahtlust, et tulekahju sai alguse elektrisüsteemist. See teadmine on kaaluka tähtsusega, sest nüüd saab kindlustus hakata juhtumit põhjalikumalt menetlema ja samme edasi astuma, sest enne nende luba ei või õnnetuspaigal koristus- ega lammutustöid teha.

Ehitajad on platsi juba vaatamas käinud ja oma hinnapakkumisi teinud, kuid otsus on üks: päästa pole midagi, varemed tuleb kokku lükata ja majaehitusega nullist alustada. Parimal juhul saab säilitada ühe korstna.

Pereema Angela meenutas nädala alguses varemete kõrval seistes saatuslikku 20. detsembri varahommikut, mil tundmatu heli peale ärgates paistis esikust seina ja lae liitekohast tulekuma. Ta äratas kaks tütart, helistas päästeametisse ja pages lastega köögiakna kaudu õue.

“Tuppa jõudis suits alles siis, kui abikaasa köögiakna lahti tegi. Ilmselt sellepärast ei hakanud suitsuandur varem tööle,” arvas Reino. Hetk hiljem olid ruumid leekides ja tagantjärele mõeldes tunneb Angela kergendust, et meest õnnetuse ajal kodus polnud: tema ehk oleks veel vaadanud, mida päästa annaks. Kuid asjadest olulisemaks peab seitse aastat Rõusa küla privaatses metsatukas elanud pere seda, et inimesed kannatada ei saanud.

Praegu Vändras üürikorteris elav pere on tänulik kõigile toetajatele, kes pärast põlengut neile abi pakkusid ja valla kaudu rahalisi annetusi tegid.

“Oleme alati üritanud ise hakkama saada ega osanud abi oodata,” tunnistas Reino. “Masu ajal on inimestel endiselt tahtmine aidata.”

Esmatarvilikuna said kahe- ja 11aastane tütar ning vanemad selga rõivad. Kodumasinaid, raha ja mööblit pakuti nii koduvallast kui kaugemalt, appi tulid eraisikud ja firmad. Praeguseks on noorel perel kõik vajalik olemas ja rohkem asju nad vastu võtta ei saa, sest tillukesse korterisse neid palju ei mahugi. Soovitakse, et need jõuaksid mujal abivajajateni.

“See ei muuda midagi, kui meeletusse masendusse langeda. Sündmus on olnud, midagi rõõmsat selles pole, kuid tuleb hakkama saada. Elu läheb edasi, pere on alles, maja saab alati üles ehitada,” rääkis pereisa.

Tagasi koju loodetakse kolida hiljemalt jõuludeks, et tänavused pühad mullustest rõõmsamad tuleksid. Siis möödusid need üürikorterit kraamides ja paberitööd tehes, peomeeleolu õieti polnudki.

Ainsana tunneb pere puudust kassist, kes tulekahjust saati kadunud on. “Kardame, et ta jäi majja. See oleks uue aasta parim kink, kui loom välja ilmuks,” ütles Reino, kuulnud varemete juurest põõsast kräunumist, mis paraku osutus naabrikõutsi omaks.