Ülikoolid võtavad endiselt vastu riigieelarvelistel kohtadel eriala vahetavaid tudengeid, kuigi ülikooliseadus seda keelab, põhjendades seda korralike andmebaaside puudumisega.
Teist korda kõrgkooli astujaid ähvardab eksmatrikuleerimine
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
2003. aasta märtsist kehtima hakanud ülikooliseaduse muudatuste järgi saab riigieelarvelisel kohal õppinud, kuid õpingud katkestanud tudeng oma õpingud taastada vaid sama valdkonna erialal või tasulises õppes. Vastasel juhul peetakse isikut õppetöö katkestajaks, kellel teoreetiliselt peaks avanema järgmine võimalus kandideerida riigieelarvelisele kohale kolme nominaalaja ehk üheksa või 12 aasta jooksul.
Ootavad infosüsteemi
Seadusemuudatuse eesmärk on sundida sisseastujaid tegema oma valikuid senisest teadlikumalt ning hoida ära olukord, et tekib tudengeid, kes pidevalt eriala vahetades liiguvad ühelt riigieelarveliselt ehk tasuta kohalt teisele.
Praktikas on üle kahe aasta kehtinud seadusemuudatuse täitmisega probleeme ning kõrgkoolid suhtuvad seadusesätte täitmisesse eri rangusega.
Eile küsitletud suurematest kõrgkoolidest suhtus nimetatud muudatusesse kõige leebemini Tartu ülikool (TÜ).
TÜ õppeprorektori abi Toomas Liivamägi sõnutsi üritavad nad seadust küll võimaluste piires rakendada. “Kuid tegelikkuses rakendame me endiselt nii-öelda võrdse kohtlemise printsiipi,” selgitas Liivamägi. “Kuna meil on väga raske kontrollida teistest koolidest tulevaid sisseastujaid, ei soovi me diskrimineerida ka neid TÜ tudengeid, kes otsustavad kooli sees mõnele teisele erialale sisse astuda.”
Liivamägi väitel hakkavad nad sisseastujaid põhjalikumalt kontrollima ilmselt järgmisest aastast, kui korralikult käivitub ülikoolidevaheline sisseastumise infosüsteem ehk SAIS.
Kõige rangemalt kontrollib sellest aastast alates sisseastujaid Tallinna tehnikaülikool (TTÜ), kuid sellegi kooli puhul hõlmab kontroll vaid TTÜ enda tudengeid.
TTÜ vastuvõtutalituse peaspetsialisti Aime Pihti sõnade järgi rakendasid nemadki sarnaselt TÜga varasematel aastatel võrdse kohtlemise printsiipi, kuid käesolevast aastast on kõigi TTÜ sees uuele erialale astuda soovijate ees uks riigieelarvelistele kohtadele suletud.
“Võin tuua näite TTÜ tudengi kohta, kes astus seitse aastat järjest igal aastal uuele erialale, kuigi ta õppida nendel erialadel ei suutnud,” ütles Piht. “Üldiselt on TTÜ sees uuesti sisse astuda soovijaid igal aastal sadu.”
Tallinna ülikooli (TLÜ) vastuvõtu peaspetsialisti Õie Akki jutu järgi lubab kool tudengil eriala riigeelarvelisel kohal vahetada vaid siis, kui tegemist on sama õppevaldkonnaga. “Väljastpoolt TLÜd tulnud noori me aga praegu kontrollida lihtsalt ei jõua,” nentis Akk.
Tuleb lauskontroll
Haridus- ja teadusministeeriumi (HTM) teaduse ja kõrghariduse osakonna juhataja Jaan Kõrgesaare sõnutsi ei ole ülikoolide selline käitumine seadusega kooskõlas. “Ülikooliseadus ei näe ette reservatsioone käitumiseks “võimaluste piires”,” lausus Kõresaar. “Vastutus esitada sisseastumisel õigeid andmeid lasub eelkõige üliõpilasel endal.”
Varasematest aastatest erinevalt kavandab HTM septembri algul korraldada sisseastujatelt ülikoolidele esitatud andmete lauskontrolli. “Rohkem kui ühel riigieelarvelisel kohal õppinu vastu saab olla ainsaks meetmeks eksmatrikuleerimine,” kinnitas Kõrgesaar.
Peeter Kuimet, Postimees