Pärnu Kuninga tänava põhikooli õuele ehitatud kolme kesklinna kooli võimla lõhnab värske värvi järele ja on valmis järgmisest reedest õpilasi vastu võtma.
Pärnu kesklinna koolide võimla ootab peagi lindilõikajaid
24. august 2005, 00:01
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuigi võimla ehitus lõppes jaanipäeva paiku, on teha jäänud veel pisemaid töid: kinnitada ustele sildid, sättida tabloo seinale, ehitada lõpuni spordiinventari nurk.
Kuninga tänava põhikooli direktor Urve Krause särab kui päike, kui ta uues spordisaalis ringkäiku teeb. “Võimla on lihtne ja minimalistlik, kuid midagi ilusamat on raske soovida,” ei ole ta kiitusega kitsi.
Reeglid paigas
Et spordihoone mõne aasta pärast niisama hea välja näeks, seatakse Kuninga tänava põhikooli, Vanalinna põhikooli ja Sütevaka humanitaargümnaasiumi õpilastele ja teistelegi kasutajatele sisse reeglistik, kuidas võimlas istuda-astuda. Mõni näide: võimlasse tulijad peavad jalga panema sinised kilesussid, et välisjalatsitega kallist kanada vahtrast valmistatud põrandat ära ei rikutaks, spordisaali ei lubata klaastaara, rulluiskude, rulade, jalgrataste ega lemmikloomadega.
“Sellised asjad on enesestmõistetavad, kuid kahjuks tuleb need kirja panna, sest mis pole keelatud, on lubatud. Meie koolil on kurbi kogemusi, kuidas meie külalised on tulnud jalgrattaga vastremonditud fuajeesse ja kinnitanud ratta sepistatud trepikäsipuu külge,” seletas Krause.
Koolidirektor lisas, et selline sisekorraeeskiri kehtib kaks aastat tagasi avatud Otepää spordihooneski, mis näeb välja, justkui oleks alles eile seal lint läbi lõigatud.
Koolitundide ajad on uues võimlas juba paigas. Tööpäevadel kella 8-15.30 saavad spordisaali kasutada nelja klassi õpilased, kelle käsutuses on veerand ligemale 990ruutmeetrisest saalist, kuhu mahub täismõõtmetega korvpalliplats, mida on võimalik poolitada vahekardinaga.
Krause sõnade kohaselt läks saali jagamine kolme kooli vahel libedalt ja kardetud vaidlusi ei tekkinud. “Kõik koolid alustasid oma tunniplaanide koostamist võimlast lähtuvalt ja muud tunnid paigutati kehalise kasvatuse tundide järgi,” seletas ta.
Sütevaka humanitaargümnaasiumi direktor Andres Laanemets kinnitas, et võimlemistundide jagamine koolide vahel läks ladusalt. “Meie kooli käsutuses on korraga veerand platsi, kus hakkab käima pool klassitäit poisse või tüdrukuid. Teine pool klassi on samal ajal tööõpetuse tunnis,” rääkis ta.
Laanemetsa sõnutsi on lastele väga oluline, et tunnid toimuvad nüüd tundide ajal ja kooli lähedal, sest varem pidid Sütevaka õpilased sportima pärast tunde Kalurihallis ja Ülejõe gümnaasiumis. “Nüüd kulub läbi pargi tundi minemiseks paar-kolm minutit ja kehalise kasvatuse tunnid saab ära pidada tundide ajal,” lausus ta.
Sütevaka gümnasistid saavad uut spordisaali kasutada kella 15.30-18.30.
Vanalinna põhikooli algklassilaste tunnid on endiselt spordikooli väikeses võimlas.
Kella 15.30-18 ja nädalavahetustel on võimlasse plaanitud veel koolide spordiringide tegevus ning spordikooli võrk- ja korvpalligruppide harjutuskorrad.
Kella 18.30-21 on uus spordisaal spordiklubide noorte kasutuses, kella 21-23 on uksed avatud spordiklubidele ja firmadele. Krause avaldas lootust, et 250kroonise tunnihinnaga võimlasse soovijatest puudu ei tule.
Vihm teeb muret
Nädalavahetusel saab võimlas korraldada väiksemaid võistlusi, millele võib kaasa elada paarsada pealtvaatajat mahutavalt lahtikäivalt tribüünilt.
Pärnu spordikooli võrkpallitreeneril Helju Sutil on uuest majast jäänud väga hea mulje. “Võib-olla on ilule natuke ohvriks toodud. Ma ei tea veel, kuidas sobivad võrkpallimängudeks klaassein ja katuseaknad, kuid treeninguteks on võimla väga hea, isegi kõrgus on trenni tegemiseks täitsa paras,” arvas Sutt.
Nagu iga uue ehitusega kipub minema, on uhiuue spordisaali juures vaja teha väikesi ümberehitustöid. Hiljuti selgus, et võimla klaasseina jääv uks tuleb tõsta kõrgemale ja ehitada aknaks, sest suure vihmasajuga ähvardab poole meetri sügavusele maa sisse viidud võimlapõrand uppuda ja ligikaudu miljon krooni maksma läinud kanada vahtrast põrand võib kannatada saada.
Pärnu linnavalitsuse majandusosakonna ehitusteenistuse juhataja Enno Tammekivi jutu järgi näitasid viimased suuremad sajud, et sademevesi ei voola Pärnu kesklinnale omaselt küllalt kiiresti kanalisatsiooni ja vesi võib tõusta seal kõrgemale kui lubatud. “Hea, et selline asi välja tuli. Selles ei ole süüdi projekteerija, kesklinna sademevee äravool on amortiseerunud. Trassidega liitumine paneb äravoolule piirid,” selgitas ta.
Tammekivi ütles, et lähiajal tõstetakse võimla sokkel ukse kohalt kõrgemaks ja uksest saab niiviisi aken. Ümberehitustöö läheb maksma ligemale 20 000 krooni.
Lohkudest said muhud
Väiksemaid muudatusi, võrreldes võimla projekteerinud arhitektide esialgse visiooniga, on uues spordisaalis tehtud teisigi. Näiteks võimla ja koolimaja vahele jäävale kaldu õuealale maasse lohku plaanitud pinnavormid tuli laste ohutuse pärast tõsta hoopis maapinnast kõrgemaks, sest ringijooksvatel lastel olnuks oht kogemata sinna sisse kukkuda.
Samamoodi pannakse riietusruumides kooritud puidust postide külge kinnitatud dekoratiivsete sepistatud riidenagide otsa kummipallid, sest pesemast tulles või tõugeldes võib nagide otsa kukkudes viga saada.
“Mina oleksin parema meelega näinud riietusruumides kappe, kuid napp pind ja arhitektuuriline lahendus ei võimaldanud seda. Arhitektide soov oli, et nagid jääksid. Õnneks leidsime võimaluse nende soovile vastu tulla,” rääkis Krause. “Riided saab jätta nagisse, rahakotid, mobiiltelefonid ja muud isiklikud asjad aga panna alumise korruse garderoobi, kus selle jaoks on lukustatavad kapid.”
Sügisel peaksid võimla kõrval valmima jooksurajad, kaugushüppesektor ja minijalgpalliväljak, mille ehitus vahepealse vihmaperioodi tõttu kümmekonnaks päevaks takerdus.