Intervjuu: Pärnakad võivad tormiga rahulikult magada

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Jüri Elken, TTÜ Meresüsteemide Instituudi direktor

Lõppev aasta jääb kõigi pärnakate mällu jaanuaritormi ning enneolematu uputusega. Ja järgnevate üleujutuste hoiatustega, mis õnneks tõeks ei osutunud. Jüri Elken ütleb, et edaspidi ei hakata inimesi enam ilmaasjata ning igaks juhuks hoiatama, vaid ainult siis, kui üleujutus on tõesti tulemas.

Kas te võite öelda, millal Pärnut järgmine suurem uputus tabab?

Seda kuupäeva ei oska täpselt ennustada keegi. Kui midagi üldse lubada, siis seda, et Pärnus on ikka meri aeg-ajalt tõusnud ja tõuseb edaspidigi.

Me suudame väga hästi ennustada, mida teeb meri eeloleva ööpäeva jooksul ning suhteliselt hästi sedagi, mis juhtub järgneva kahe päeva jooksul.

Meie 24 tunni prognoosi viga on niivõrd väike, et ka tugeva tormi puhul pole põhjust asjatut hirmu tunda.

Miks aga novembris hirmutati pärnakaid suure veetõusuga, mis ometi olemata jäi?

Novembris oli tegemist korraldamatusega. Ju siis meteoroloogid meie arvutatud täpset ennustust veel ei uskunud.

Kas on võimalik, et järgminegi kord niiviisi läheb?

See oleks lauslollus, kui valehäirete andmist jätkataks. Oleme sel teemal päris palju läbirääkimisi pidanud ja võib öelda, et põhilistes asjades kokku leppinud. Piltlikult öeldes on jäänud vaid i-le täpp peale panna.

Kas aga olete täiesti kindel, et teiegi ükskord ei eksi?

Oleme nüüd liitunud rahvusvahelise mereprognooside süsteemiga HIROMB, mis koostab numbrilisi mereprognoose Läänemeres ja mille veetaseme prognoosid on väga täpsed.

Prognoos põhineb väga paljudel mõõtmisandmetel kogu Läänemere kohta, mille põhjal numbrilise modelleerimise alusel arvutatakse välja järgnevad veeseisud igas piirkonnas. Süsteem on niivõrd võimas, et üksinda ei suudaks seda luua ükski riik, olgu siis Saksamaa, Rootsi või Soome. Pärnu veetaset mõjutab nii kogu Läänemeri kui Põhjameri. Nüüd anname meiegi sellesse süsteemi oma mõõtmistulemusi ja arendusi, mis muudavad arvutused veel täpsemaks.

Olen oma eluajal jõudnud jälgida paljusid sügistorme, mille puhul vesi loksus Side tänava ja Tammsaare puiestee ääres. Ometi on suuri üleujutusi olnud mitmekümne aastase vahega ainult kaks. Miks mõnel juhul vesi äkki tavalisest kõrgemale tõuseb?

Tunnen olukorda hästi, sest olen Pärnust pärit ja elasin noorpõlves just Side tänaval.

Kui proovida asja lihtsustatult seletada, loksub vesi Läänemeres nagu kausis. Tormi puhul sõltub paljugi sellest, milline oli mere eelnev veetase, ning sellest, kuidas torm üle Läänemere käib: kas võimendab vee loomulikku loksumist või töötab sellele vastu, milline on amplituud. Kõike seda saab prognoosides välja arvutada.

Räägitakse kliima soojenemisest ja sellestki, et Pärnule tähendab see senisest suuremat ohtu. Vastab see jutt tõele?

Üks-üheselt ei ole võimalik seda kahjuks öelda.

Teadlased tegelevad näiteks Läänemere regiooni kliima ja veetaseme arenguvariantidega 100 aastaks. Veetaseme kohta on selle raames modelleeritud neli stsenaariumi. Kolme puhul neist ei juhtu lähema 100 aasta jooksul midagi erilist, kõik läheb edasi nagu varem. Neljas, äärmuslik stsenaarium peab võimalikuks senistest kuni meetri võrra kõrgemat üleujutuste maksimumi.

Köök, kus meie ilma tehakse, on Atlandi ookean ja soe Golfi hoovus, milleta Eesti ilm sarnaneks rohkem Lapimaa omaga. Seepärast uuritakse Atlandit eriti hoolega. Seal on automaatsed vaatlusjaamad, mõõtmisi tehakse satelliitidelt ja uurimislaevadelt.

Uurimislaevad on vajalikud veesügavuses toimuvate protsesside mõõtmiseks ka Läänemeres, sest ainult merepind ei anna ülevaadet sellest, mis seal tegelikult juhtub.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles