Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2016/02/01/4957067t1h411e.jpg)
/nginx/o/2013/10/04/2437471t1hff49.jpg)
Võidula rahvamaja juhataja Arvet Toom on rohkem kui mureliku näoga, näidates 134 aasta vanuse puithoone mädanenud seinalaudu ja maakividest laotud lagunevat vundamenti, mida käpardlikult on lubjakivikrohviga parandada püütud.
“See maja on muinsuskaitse all, ehitis on jõudnud kriitilise piirini, elanud üle kaks ilmasõda, põlengu, olnud katuseta ja kui me nüüd midagi tegema ei hakka, siis ülehomme pole midagi teha,” ütleb Toom, mõeldes 81 elanikuga küla südamele.
Toomi juttu kinnitab Vändra vallavanem Peeter Reimann, märkides, et kui renoveerimist ei alustata kohe, on suur oht, et see 1872. aastal Karolinenhofi mõisa häärberiks ja klaasivabriku kontoriks ehitatud maja laguneb ära.
Vändra valla arengukava
“Võidula mõisa peahoone remont on kõlanud valla arengukavas igal aastal alates 1996. aastast, kuid ikka on mingi teine valulisem objekt osutunud tähtsamaks,” möönab vallavanem. “Sellest aastast oleme volikogus ja vallavalitsuses kokku leppinud, et nii olukord jätkuda ei saa, ja alustame kiiresti renoveerimise kava koostamist.”
Kahekorruselise ruumika puithoone uuendamiseks vajaliku rahapaja, arvestuslikult mitte alla 15 miljoni krooniga arvab Vändra vald leidvat Euroopa Liidu fonde kasutades, mõisate ühenduse ja mõisakoolide ühenduse abile toetudes.
Võidula mõisa peahoone ei ole ju ainult ühe küla rahvamaja ning raamatukogu, vaid Vändra valla ja alevi ühismuuseumgi. Valla suuremad pidustused toimuvad siin, Käru jõe kaunil kaldapealsel, samuti piirkonna inimeste tähtsündmused. Tulevikumõte käib koolituskeskuse ümber, kus võiks pakkuda öömaja ligi 45 inimesele.
Homme on Vändra vallavanem ajaloolise hoone päästmise mõttetalgutele kutsunud Pärnu maavalitsuse esindajad, naabervaldade juhid, muinsuskaitse, mõisakoolide ja erinevate fondide esindajad, Pärnumaa ettevõtlus- ja arenduskeskuse töötajad.
“Mõttetalgud ongi kokku kutsutud selleks, et aidata mõelda, kuidas mõisahoonet tulusalt kasutada, Pärnu maakonnale tõuseks kasu eelkõige sellest, et korda saab ilus hoone, milles on võimalik seminare korraldada,” märgib Reimann.
Puupitsid ja kumer aknaklaas
Häärberile lisavad omapära puitpitskaunistused ja väljapoole punnis kumerad aknaklaasid, kohaliku klaasivabriku toodang üle-eelmisest sajandist.
“Keegi ei mäleta, millal seda majapoolt värviti,” viitab rahvamaja juhataja algse tooni unustanud maja tagaküljele. Esikülg nägi värvipintslit viimati neli aastakümmet tagasi. Peaukse renoveerimist toetasid Karolinenhofi mõisniku Saksamaal elavad järeltulijad, kes suviti esivanematelt riigistatud Võidulasse satuvad.
“Siin oli kolhoosikontor, klubi, meditsiinipunkt, side, juuksur ja 11 korterit, seal üleval on kasvanud eksministrid Tarmo Loodus, Jaan Leetsar, Urmas Arumäe,” näitab Toom hüvakäega ridamisi teise korruse mädanevate raamidega aknaid.
“Koht on ilus ja paljulubav, kas või suveteatritele, ja lahe oleks, kui kogu Eesti saaks Võidulat avastada nagu Vändra kantigi, kust pärit palju kultuuritegelasi,” räägib Pärnu maavalitsuse kultuurinõunik Eha Ristimets, kes mõttetalgutel osaline.
Ristimets täpsustab, et maakonna kultuuri- ja spordiobjektide investeeringute kavas on Võidula mõis esimest korda pingereas ning Võidula rahvamaja/muuseumi renoveerimiseks on maavalitsus esitanud kultuuriministeeriumile taotluse toetada ettevõtmist 2007. aasta riiklike investeeringute eelarvest kahe miljoni krooniga.
