Pärnu munitsipaalpolitsei viimaseks ettevõtmiseks jäi väljasõit kutsehariduskeskuse juurde, kus räästa küljes rippunud ohtlikud jääpurikad. On mõneti märgiline, et tegemist oli valeväljakutsega.
Pärnu korrakaitseteenistus kui vaese linna mupo
21. jaanuar 2010, 10:21
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kas munitsipaalpolitsei oli tervenisti üks valeväljakutse, on iseküsimus, ent alates laupäevast valvab mupo asemel Pärnu linna heakorra üle majandusosakonna juurde loodud korrakaitseteenistus.
Põhiargument, millega linnavalitsus on munitsipaalpolitseist korrakaitseteenistuse tegemist õigustanud, on väidetav suur rahaline kokkuhoid, mida mupo laialisaatmine võimaldab.
Kokkuhoid saavutati
Munitsipaalpolitsei eelmise aasta eelarve oli 3,4 miljonit krooni, millest personalikulud moodustasid 2,7 miljonit krooni. Kogutud trahvirahaga tõi mupo linnakassasse tagasi 600 000 krooni. Seega oli organisatsiooni ülalpidamise puhaskulu 2,8 miljonit krooni.
Korrakaitseteenistuse selle aasta majanduskulud on 241 544 krooni, millele tuleb liita 937 000 krooni palgakulu. Kokku kulub korrakaitseteenistusele seega 1 178 544 krooni.
Võtame arvesse, et eelmisel aastal kogusid needsamad piletikontrolörid, kes nüüd korrakaitseteenistuses, 96 400 krooni trahviraha, ning lahutame selle summa korrakaitseteenistuse aastaeelarvest. Selgub, et korrakaitseteenistuse puhaskulu aastas on 1 082 144 krooni. Ehk siis 1,7 miljoni võrra vähem, kui kulus mupo tööshoidmiseks.
Eesmärk on täidetud ja kokkuhoid saavutatud. Küll pole kindel, kas poole väiksema koosseisuga korrakaitseorgan suudab niisama efektiivselt heakorra järele valvata kui tema eelkäija.
Tööd rohkem, raha vähem
Moodustavad ju pretensioonika nimega teenistuse löögirusika kolm piletikontrolöri ja nende autojuht. Kõik nad tulid üle munitsipaalpolitsei patrullteenistusest. Seljaski kannavad nad neidsamu, linlastele juba tuttavaks saanud rohelisi vammuseid, millelt munitsipaalpolitsei embleemid-kirjad eemaldatud. Endistviisi rohe-valgetes toonides vurab patrullbusski.
Piletikontrolöride kõrval leidsid uues ametis koha veel kaks senist munitsipaalpolitseinikku. Inspektor Arvo Pille, kes nüüd peab üksinda tegema töö, mille tarvis munitsipaalpolitseis oli viis inimest. Ning munitsipaalpolitsei patrullteenistuse juhataja Reet Salmu, kellest sai korrakaitseteenistuse juhataja. Tema peab lisatööna ära tegema munitsipaalpolitsei registripidaja Kalju Hoogi töö.
Maksumaksjal pole aga põhjust muretseda. Koormus on ametnikel küll varasemast märkimisväärselt suurem, ent palka neile juurde ei pandud. Hoopis vähendati kümme protsenti nagu kõigil linnavalitsuse ametnikel.
“Töö on töö, ega muutusi ei ole selles suhtes,” võttis korrakaitseteenistuse nooreminspektor Inge Laine esmaspäeval kolm esimest tööpäeva “uues” ametis kokku. Nii nagu ta kontrollis bussipileteid munitsipaalpolitsei ridades, teeb ta seda praegugi.
“Bussikontrolöridele me tõesti ainult heakorramenetlusi ei pane, sellist asja kindlasti ei juhtu, et bussikontroll ära jääb ja 16. jaanuarist alates võib tasuta sõita,” hoiatas Salmu bussisõitjaid, kes pärast seda, kui hakati rääkima munitsipaalpolitsei kaotamisest, olevat ülbeks läinud.
Hirm piletitulu pärast
Ent miks ikkagi pannakse rõhku bussipiletite kontrollimisele, mitte üleüldisele korrakaitsele, nagu uue allasutuse nimest tuleneda võiks?
Põhjus peitub linnavalitsuse pressiesindaja Maria Murakas-Ollo selgitusel rahas, mis piletite müügist linnakassasse laekub. Selle aasta prognoositav piletimüügitulu on 21 miljonit krooni. ”Midagi ei ole teha, see on väga oluline ja põhjus, miks bussipiletite kontrollimine jääb number üheks,” sõnas Murakas-Ollo. Olgu siinkohal märgitud, et AS GoBusile tasuti 2009. aastal transporditeenuse eest 54,4 miljonit krooni.
Pealegi nagu Ollo ütles, ei saa lubada, et piletiga sõitjad maksavad “jäneste” reisid kinni.
Kontrolör patrulligu
Et aga kohalikud omavalitsused peavad ühistranspordiseaduse kõrval jälgima 21 seaduse täitmist oma territooriumil, tuleb piletikontrolöridel edaspidi heakorrapatrulli eestki väljas olla. Niipalju kui see linna läbi bussiakna vaadates võimalik on. “Sellist üldist patrulli, nagu munitsipaalpolitsei ajal oli, väga ette ei kujuta,” selgitas Salmu.
Õigusrikkumist märgates peaksid kontrolörid selle võimalusel üles pildistama või muul moel ära märkima. Kogutud andmed aga edastama mõnele linnavalitsuse menetlemisõigusega ametnikule, keda on linnavalitsuse eri osakondades kokku pealt 20. Ehk kõik osakondade juhatajad ning spetsialistid ja peaspetsialistid.
“Peab jagama seda tööd niimoodi, et koormuse saaksid teisedki, niipalju kui põhitöö kõrvalt võimalik,” lausus Murakas-Ollo.
Juhul kui ametnikel aega napib, rändab toimik inspektor Pille lauale. Erinevalt ülejäänud linnaametnikest, kel õigus menetleda vaid enda töövaldkonnaga seotud rikkumisi, lubab Pille pädevus menetleda mis tahes heakorrarikkumist.
“Ainuke lootus ongi selle peal, et ülejäänud 20 ametnikku hakkaks mingitki menetlust tegema. Kui nad saavad ka algmaterjali kokku, siis sealt edasi minek on juba natuke lihtsam,” avaldas Pille lootust, et ei pea kõiki linnas toimuvaid õigusrikkumisi üksi menetlema.
Munitsipaalpolitsei menetles paari tuhandet õigusrikkumist aastas. Nüüd, kui enam patrullimas ei käida ja kutselistest menetlejatest alles vaid üks, jääb see number Pille sõnutsi kindlasti kättesaamatuks. “Eks aeg näita, mis saama hakkab, aga pisut pessimistlik on see tunne praegu,” jäi Pille skeptiliseks.