Iga päev märgib Koodu ilmavaatleja lume üles

“Nii ma lati näitu vaatangi,” kummardub Maire Palm lumikatte vaatlusväljakul Koodu sademetemõõtejaamas numbreid uurima, et need lumekaardi koostamiseks edastada. Foto: Ants Liigus

Pärnumaa sügavaima lume mõõtis Koodu ilmavaatleja Maire Palm 7. jaanuaril, mil valge vaiba kiht ulatus 48 sentimeetrini, see tänavune senine rekord on võrreldav 2008. aasta 26. novembriga, kui ööga sadas maha niisama palju lund.

Koodu on talukoha nimi, jäänud kohalike suhu selle peremehe järgi, kes 1928. aastal seal ilmavaatlusi tegema hakkas. Praegune Eesti meteoroloogia ja hüdroloogia instituudi (EMHI) Koodu sademetemõõtejaam jääb omaaegsest mitme kilomeetri kaugusele Salevere külla, kus aasta läbi on vaid kaks suitsu.

“Sattusin selle ameti peale juhuslikult, pärast seda, kui kauaaegne ilmavaatleja Aino Rand koha üles ütles ja seda edasi pakkus,” räägib Maire Palm, kelle põhitöökoht on viie kilomeetri kaugusel Koonga koolimajas.

Üks kolmest mõõtejaamast

Koonga valla Koodu sademetemõõtejaam on Pärnu ja Kihnu kõrval üks kolmest kohast Pärnu maakonnas, kust EMHI kogub iga päev õhutemperatuuri kõrval lumemõõdistamise andmeid.

Hommikul ja õhtul päästab Järudi talu perenaine Maire Palm ketist lahti laika ja läheb truu saatjaga kodu lähedale lumeväljakule, kus kõrgub kolm mõõtelatti. Esmaspäeval näitas esimene latt lumekihi paksuseks 34, teine 35 ja kolmas 37 sentimeetrit, nende keskmise paneb vaatleja kirja vihikusse ja edastab telefonitsi Eametsa külla Pärnu meteoroloogia ja hüdroloogia jaama, selle töötaja omakorda teatab öeldud numbri pealinna.

“Keskmine tuli 35 sentimeetrit, suurem lumi on praeguseks juba alla vajunud, päikeselistel päevadel on suur mõju, aga külma oli hommikul 12 kraadi,” ütleb Palm ja lehitseb vaatlusvihikut, kuhu ta sademete ja õhutemperatuuri andmed on iga päeva kohta eraldi kirja pannud 1995. aastast. Ajast, kui ta selle tööülesande endale võttis.

Nii nagu aastad pole vennad, pole talved teineteisega sarnased. Tänavune lumi tuli maha 11. detsembril ja sellest ajast sadas seda järjest juurde. Esimene tõestus väitele, et ega talv taeva jää, tuli juba novembri algul, kuigi vihikus on kirjas “null sentimeetrit”. See tähendab, et õhus lendlevad esimesed helbed, aga maha neist suurt midagi ei jää, õrn kate ainult.

“Nii pikalt nii suurt lund ei ole olnud, võib öelda, et see on küll kõige pikem periood,” sirvib Palm oma vihikuid ja jääb pidama 1995.-1996. aastale, kui 16.-20. märtsini näitavad vaatlusandmed üle 50 sentimeetri paksust lumekihti, mis aga päikese kõrgelt käies kiiresti sulas.

Vihiku järgi on 1996. aasta 8. veebruaril olnud 30 kraadi külma ja poolteist nädalat hiljemgi pole talvetaat leebemaks läinud: 19. veebruaril on olnud 28kraadine pakane ja maas 44sentimeetrine lumi. “Selles mõttes on tänavune talv analoogne,” kostab märkmete tegija.

Kiire sulamise võimalus

EMHI andmetel on kõige paksem lumi Eestis olnud 1924. aasta märtsis, mil Pagari külas Virumaal mõõdeti selle sügavuseks 97 sentimeetrit.

Lumetulekust arvates iga dekaadi ehk siis kümmepäevaku lõpus haagib Koodu ilmavaatleja endaga pere, sest siis tuleb teha kilomeetrine ring põllul, mõõdistada ja kaaluda maha sadanud valget vaipa ja edastada andmed Pärnu vahendusel Tallinna.

Kuigi talve selgroo murdnud tõnisepäev (17. jaanuar) on juba möödas, ei julge 15 aastat õhutemperatuuri ja sademeid mõõtnud Palm paari kuu pärast saabuva kevade kohta midagi öelda. “Mina ainult panen kirja, mis ma näen, mina ei ennusta,” kostab ta.

Sinise pastapliiatsiga tehtud märkmed vihikus aga ütlevad, et näiteks 1996. aasta kevadtalvel püsis üle 45 sentimeetri paksune lumi 5. aprillini ja sõna otseses mõttes hajus kibekiiresti, päevaga kümmekond sentimeetrit, ja jüripäevaks oli see unustatud.

“Kui tänavune lumi tasapisi sulab, siis teid väga poriseks ei tee,” arvab Palm ja selles arvamuses, tahaks loota, on kindlasti rohkem kui terake tõtt.

EMHI ilmavaatluse osakonna spetsialist-meteoroloog Anu Sepp selgitab, et nende tehnilise osakonna töötajad panevad lumemõõtelatid paika reeglite järgi, kolm kümnemeetriste vahedega latti moodustavad omavahel kolmnurga.

“Samasuguseid sademetemõõtejaamu nagu Koodu on Eestis kaheksa, nende edastatud andmete järgi koostame iga päev lumekaardi ja seda kasutavad paljud kliendid,” mainib Sepp.