Eesti soost arst hoiatab gripivaktsiini kõrvalmõjude eest

Vaktsineerimine. Foto: Ants Liigus

Läinud nädalal jõudis toimetusse e-kiri, kus doktor Jaan Suurküla hoiatab sotsiaalministeeriumi gripivaktsiini kõrvalmõjude eest.

Rootsis töötav väliseestlasest sisemeditsiini ja töötervishoiu spetsialist dr Suurküla on kümme aastat vastutanud vaktsineerimise eest Rootsi suurettevõttes ABB. Seetõttu pidas ta ala hästi tundes oma kohuseks hoiatada Eesti sotsiaalministrit Hanno Pevkurit ja sotsiaalministeeriumi tervise ala asekantslerit Ivi Normetit.

Dr Suurküla kirjutas, et on põhjust karta SmithKline Glaxo gripivaktsiini kõrvalmõjusid oma skvaleeni- ja elavhõbedasisalduse tõttu.

Sama asja eest olevat hoiatanud Saksa keskkonnaarstide organisatsioon ja samal põhjusel on Saksa sõjavägi otsustanud vältida seda vaktsiini.

Oma blogis on dr Suurküla järeldanud, et kuna vaktsiinide kaitsev mõju on küsitav, kas poleks siis rahva tervishoiu seisukohast kasulikum üldse mitte vaktsineerida, eriti selle vaktsiiniga.

Vaidlus Saksamaal

Saksamaal lahknesid vaidluses, kas gripivaktsiin on ohutu, arvamused selgesti kaheks. Ei tohi unustada, et kui seagripp levima hakkas, alles võeti vaktsiini ”leiutamine” käsile.

Konkreetselt kirjutas päevaleht Die Welt 13. oktoobril 2009 järgmist: ”Bundeswehr on tellinud vaktsiini, milles puuduvad konserveerimis- ja tugevdamisained (näiteks adjuvant). Vaktsiini puhul, mida süstiti tavakodanikele, avaldus rida kõrvalmõjusid, mis arvatavasti on nii tugevad, et sõduritele ei või seda anda. Kuidas muidu selgitada tõika, et Bundeswehr ostis firma Baxter seerumit, mis Euroopas on ametlikult registreeritud hiljuti, kuid põhjustanud vähem vaidlusi kui see vaktsiin, mida tsiviilisikutele süstitakse. Bundeswehri vaktsiini kasutatakse USAs, Austraalias ja mujal, selles puudub tugevdamisaine ja see toimib nagu normaalne gripiseerum.”

Viroloog Alexander Kekule, kes juhib Halle ülikooli meditsiinilise mikrobioloogia instituuti, kinnitas lehes, et pikaajalised kogemused tavavaktsiiniga, mida on kasutatud miljardeid ampulle, näitavad kõrvaltoimete peaaegu igasugust puudumist.

Bundeswehri sõdurid on kohustatud laskma ennast vaktsineerida, samal ajal peab jälgima, et eri vaktsiinid omavahel kokku sobiksid, selgitas sõjaväe sanitaarteenistus. Seetõttu telliti vaktsiini, milles pole konserveerimis- ega tugevdamisaineid.

Saksa kunagine tervishoiuminister Ulla Schmidt ütles, et ei saa aru hüsteerilisest debatist, kuna tema arvates on kõik vaktsiinid turvalised.

Tsiviilisikutele süstitav vaktsiin sisaldab mõju tugevdavat ainet ja seda ei soovitata rasedatele ega lastele.

Dr Kekule sõnutsi vajaks tavaline inimene tugevdamisaineta seerumi puhul nelja kaitsesüsti.

Hirmul olid suured silmad

Eelmise aasta oktoobris oli Saksamaal seagrippi haigestunud 224 000 inimest.

Päevaleht Süddeutsche Zeitung kirjutas, et kõik liidumaad tellisid vaktsiini liiga palju. Seagripp ei levinud sellise kiirusega, kui arvati, mis iseenesest oli hea uudis. Kahjum olevat 250 miljonit eurot.

Saksimaa kristlike demokraatide parteijuht Steffen Flath arvas, et inimeste hirmu ja paanikaga tehti äri. Siiski on talle vastuvaidlejaid, sest mis juhtunuks, kui epideemia oleks levinud sellises ulatuses, nagu kardeti.

Süddeutsche Zeitung kirjutas: ”Eksperdid, poliitikud, farmaatsiafirmad nägid õigustatud vajadust tegutseda, kuigi informatsiooni polnud veel küllaldaselt. Kindlasti peab Maailma tervishoiuorganisatsioon (WHO) edaspidi pöörama rohkem tähelepanu sellele, kui ohtlik on mõni haigus, ja vähem tõstma esile riike, kus haigus on levinud.”

Saksa leht kritiseerib avalikkuse teavitamise kampaaniat, milles öeldi, et Bundeswehr ja valitsuse liikmed said teistsugust vaktsiini kui tavakodanikud. Õigeks ajaks ei teatud sedagi, kui mitu süsti on vaja teha. Piisanuks ühest süstist, mitte kahest, kuigi algul nii arvati.

Tellitud 50 miljonist pudelist vaktsiinist läks pool edasimüüki ja teise poole võtsid tagasi farmaatsiafirmad.