Pärnumaa omavalitsuste liitu ei rahulda majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi meedias avaldatud seisukoht, et seaduse järgi peavad omavalitsused kohalike teede korrashoiuga ise hakkama saama ning iga riigi antud kroon on vaid boonus.
Pärnumaa vallad ootavad ikka riigilt abi
20. märts 2010, 10:17
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui oma kohustusi täita ei suudeta, ei peaks ministeeriumi teatel riik selleks raha juurde andma. Küll võib mõni vald raskustesse sattumisel pöörduda valitsuse poole saneerimistoetuse saamiseks.
Rahandusminister Jürgen Ligi möönis valitsuse pressikonverentsil omavalitsuste teehoiu lisaraha probleemi kommenteerides, et oludes, kus nii talv kui majandusolukord on erakorraline, saavad teedki vähem raha.
Pärnumaa omavalitsuste liit (POL) pöördus abipalvega valitsuse ja majandusministeeriumi poole seoses erakordselt lumerohke talvega, mille tõttu on aasta paari esimese kuuga otsa saanud kogu aasta riigieraldised kohalike teede hoiuks. POL arutas sel nädalal teemat valitsusjuhtide koguski.
POLi tegevjuhi Eeri Tammiku sõnutsi ei käsitle ta seni meedias kajastatud väljaütlemisi valitsuse vastusena ja Eesti maaomavalitsuste liit koondab praegu kogu Eesti omavalitsuste andmeid (sealhulgas 2009. ja 2008. aasta kohta), et saada teehoiu kuludest täit ülevaadet. “Oleme asja käima lükanud ja ootame, mis saab,” märkis POLi juht.
Omavalitsuste toimetulekuvõime on erinev. Pärnumaal on nii tugevama tulubaasiga omavalitsusi, mis peale riigi eraldatu on oma tuludestki teedehoiu tarvis raha kõrvale pannud, kui neid, mis pole seda suutnud.
Kohatuks nimetas Tammik majandusministeeriumi pressiesindaja Piret Pärna suust kuuldud väidet, et kui omavalitsused hakkama ei saa, võtku laenu.
“See riigikohtu lahend, mis sel nädalal meedias avalikustati, näitab, et tuleb ikkagi selgeks teha, mis kohustused riik on omavalitsustele pannud ja kuidas neid rahastatakse. Praegune rahastamissüsteem ei ole päris jätkusuutlik olukorras, kus enamik omavalitsusi elab toetuste peal,” nentis Tammik.
POLi tegevjuht viitas riigikohtu üldkogule, mis teisipäeval tunnistas põhiseaduse vastaseks kohalike omavalitsuste rahastamise korra. Riigikohtu otsuse kohaselt nõuab põhiseadus, et seadustes oleks täpselt kirjas, millised valdadele ja linnadele pandud kohustused on riiklikud ja millised kohalikud. Riiklike kohustuste täitmise kulud tuleb katta riigieelarvest. Praegu sellised seadused puuduvad.