:format(webp)/nginx/o/2017/11/13/7308253t1hcaea.jpg)
/nginx/o/2010/02/28/323970t1h1bd6.jpg)
Viimaste päevade plusskraadid on teinud elu varasemast lihtsamaks Pärnumaa kahe suurema järve, Ermistu ja Kaisma Suurjärve vabatahtlikel ummuksisse jäämisest päästjatel.
Järvede päästmine jätkub kevadiste suladeni
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Juba mitu nädalavahetust puurivad Tõstamaa vallavolikogu liikme Madis Martsoni vedamisel Ermistu järve jääl auke ja võtavad hapnikuproove vabatahtlikud, teiste hulgas koolipoisid Tanel Tuulmees, Eimar Martson, Allar Martson ja Raidar Nurm.
Vabatahtlikke aidanud merebioloog Jüri Tenson Pärnu loodusmajast nimetas poiste tööd väikeseks instituudiks, kus määratud kohtadest võetakse hapnikuproove ja märgitakse need üles, et hiljem analüüsida, kuidas sellistel puhkudel kõige efektiivsemalt järve kalastikku aidata.
Tõhela külaseltsi juhatuse esimees Karmo Kuura teatas, et Tõhela järvele pole kahjuks saadud nii tõhusalt appi minna, kuna lumi on paks ning järve jää mitmekihiline ja sulaveega kaetud.
“Mõõtmised näitavad, et järvepõhjas on hapnikusisaldus nullilähedane,” märkis Kuura. “Jääme loodusele lootma.”
Kaisma Suurjärve päästmise etteotsa on asunud sealtkandist pärit Pärnu maavanem Andres Metsoja, kes teatas, et läinud nädalavahetusel käisid Ermistu mehed Kaismal järve hapnikusisaldust mõõtmas.
“Sissevoolukohtades on olukord parem, aga väljavoolude juures endistviisi nukker,” tõdes Metsoja. Samal ajal puurisid mehed Suurjärve jäässe sadakond õhuauku.
Tensoni hinnangul tuleks päästmist jätkata, kuni kevad sisse murrab ja jääkaane kallastest lahti sulatab.