/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2009/10/02/244073t1had9c.jpg)
Pärnu linnavalitsus suunas linnavolikokku otsuse eelnõu, millega linn algatab üldplaneeringut täpsustava ja täiendava planeeringu kaugküttepiirkondade määramiseks.
Pärnu määratleb kaugkütte piirkonnad
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Teemaplaneeringu käigus määratakse kindlaks kaugküttevõrgu arengu suunad ja piirkonnad, kus tulevikus kasutatakse hoonete soojavarustuseks põhiliselt Pärnu elektrijaamas koostootmise protsessis toodetud soojusenergiat.
Ettepaneku teemaplaneeringu algatamiseks tegi linnavalitsusele Fortum Termest, kes ehitab Pärnusse uut soojuse ja elektri koostootmisjaama.
Kaugkütteseaduse kohaselt on kaugküttepiirkond üldplaneeringu alusel kindlaksmääratud maa-ala, millel asuvate tarbija paigaldiste varustamiseks soojusega kasutatakse kaugkütet, et tagada kindel, usaldusväärne, efektiivne, põhjendatud hinnaga ning keskkonnanõuetele ja tarbijate vajadustele vastav soojusvarustus.
Praegu pole Pärnus kaugküttepiirkonnad määratud.
Lisaks kehtestas Pärnu linnavalitsus esmaspäeval 16,2 hektari suuruse tootmis- ja ärimaa detailplaneeringu. Planeeringuala moodustavad 10 olemasolevat kinnistut Turba ja Savi tänaval, mille ümberkruntimise tulemusena planeeritakse kokku 12 krunti.
Planeeringualas on valdavalt ühe- või kahekorruselised tootmishooned.
Planeeringuala paikneb logistiliselt heas asukohas, mistõttu tootmiskruntide kasutamise viise detailplaneeringuga ei piirata.
Võimalikud on suure tooraine ja valmistoodangu mahuga tootmised või kõik muud Pärnu linna territooriumil lubatavad tootmised, mis ei levita üle krundi piiri ülenormatiivset müra, tolmu, lõhna ja vibratsiooni.