Mereäärse terviseraja vallutasid vesilikud

Toimetusse helistas murelik loomasõber ja andis teada, et hiljuti valminud kergliiklusteel, mis ühendab Mai piirkonda rannaga ehk rannapromenaadi pikendusel võib õhtuti kohata kümneid vesilikke, kellest paljud jalgrataste või jalutajate jalgade all oma lõpu leiavad.

Varem laius seal võsa, mille niiske ja varjuline keskkond vesilikele elupaigaks sobis, samuti on tee ääres rannaniidud. Nüüd läheb terviserada läbi vesilike kodu ja kahepaiksed jäävad inimestele ette – või inimesed kahepaiksetele.

“Helistasin Aleksei Turovskile ja küsisin nõu,” rääkis toimetusega ühendust võtnud proua. “Turovski kinnitas, et tegu on vesilikega, keda meelitab päeva jooksul soojenenud asfalt. Eriti palju satub neid teele pimedas ja seda juhtub ilmselt ilmade külmaks minekuni.”

Helistaja sõnutsi ütles Turovski, et loomakesi ei saa muul moel aidata, kui hämaral ajal teel liigeldes rohkem jalgade ette vaadata. Kes tahab teel peesitavaid vesilikke otseselt päästa, võiks vaadata, kuhu poole on loomakese pea ja viia kahepaikne samas suunas teelt ära, kaitsva võsa alla varjule.

Vesilik ehk triiton (Triturus) on salamanderlaste sugukonda ja sabakonnaliste seltsi arvatud kahepaiksete perekond. Eestis elab kaks liiki: looduskaitse all olev harivesilik (Triturus cristatus) ja looduses tavaline tähnikvesilik (Triturus vulgaris), kellega ilmselt Pärnus kirjeldatud juhtumi puhulgi tegu.

Tähnikvesilik elutseb varjulistes ja niisketes paikades ning on öise eluviisiga. Päeval on nad tavaliselt peitunud pehkinud kändudesse, mahalangenud puude koore alla ja teistesse peidukohtadesse. Oktoobrist alates on vesilikud talveunes.