Sõnumitooja Hillary Clinton

Välisajakirjanduse arvates on Tallinnas toimuva NATO välisministrite mitteametliku kohtumise peamine sõnumitooja USA välisminister Hillary Clinton, kellelt oodatakse USA administratsiooni uut seisukohta tuumarelvade suhtes.

Hiljuti sõlmitud USA-Venemaa strateegiliste tuumarelvade piiramise leping vähendab mõlema poole tuumaarsenali umbes 30 protsendi võrra. Nüüd keskendub tähelepanu ligemale 200 taktikalisele tuumaraketile, mis on USA lennuväe käsutuses Saksamaal, Belgias, Hollandis, Itaalias ja Türgis.

Saksamaa valitsuskoalitsioon, mis samuti on huvitatud suhete arendamisest Moskvaga, hääletas novembris USA tuumarelvade Saksamaalt väljaviimise poolt. Veebruaris kutsusid Saksamaa, Holland, Norra, Belgia ja Luksemburg alustama debatti tuumarelvastuse tuleviku üle Euroopas.

Tuumarelvade saatus

Üleilmse levikuga päevaleht International Herald Tribune kirjutas eile, et USA-lt oodatakse avalikku seisukohta tuumarelvastuse suhtes, kuid rõhutatakse, et mis tahes otsuse poolt peavad olema kõik 28 NATO liiget.

USA ametiisik, kes kuulub Clintoni kaaskonda Tallinnas, ütles, et Clinton kavatseb Tallinnas õhtusöögil mõne põhimõtte avalikuks teha, kuid kõigepealt kuulevad neist liitlased.

Venemaa on teatanud, et ei kavatse oma massiivset ülekaalu tuumarelvades enne vähendama hakata, kui USA pole oma pomme Euroopast ära viinud. See väljavaade teeb maailmalehe andmetel murelikuks kunagisi idabloki riike, mis nüüd kuuluvad NATOsse.

Venemaal arvatakse olevat 5400 taktikalist tuumarelva, neist 2000 on teisaldatavad. Tomas Valasek Euroopa reformikeskuse mõttekojast ei pea taktikalisi rakette sõjalises mõttes ratsionaalseks, kuna nende valmisolek on sedavõrd kärbitud, et rakettide kasutusvalmis seadmine võib võtta kuid.

NATO peasekretär Anders Fogh Rasmussen ütles intervjuus rahvusringhäälingu uudistesaatele “Aktuaalne kaamera”, et kuni maailmas eksisteerivad tuumarelvad ning paariariigid, mis neid relvi hangivad, vajab NATO tuumarelva.

Rasmussengi kinnitas, et tuumarelvale ei ole NATO heidutusvõimes alternatiivi, edastas uudisteagentuur BNS.

Eile ennelõunal peetud avalikus loengus rõhutas Rasmussen kõiki alliansi riike katva raketikilbi loomise vajalikkust. Rasmusseni kohtumisel Eesti presidendi Toomas Hendrik Ilvesega olid peamised märksõnad kollektiivne kaitse ja tuumaheidutus.

Kahepoolsed kohtumised

NATO välisministrite kohtumise ajal on Eesti juhtpoliitikutel ridamisi kahepoolseid kohtumisi. Peaminister Andrus Ansip kohtus eile hommikul peasekretär Rasmusseniga ja pärastlõunal Itaalia välisministri Franco Frattiniga.

Täna hommikul saab Ansip kokku Jordaania printsi Faisal Bin Al-Husseini, päeva poole Hillary Clintoni ja õhtupoolikul Afganistani välisministri Zalmai Rassouliga.

Välisminister Urmas Paet kohtus eile Rasmusseni, Clintoni, Prantsusmaa välisministri Bernard Kouchneri, Poola välisministri Radoslaw Sikorski, Taani välisministri Lene Esperseni ja Kreeka välisministri George Papandreouga.

Täna seisab Paetil ees kohtumine nii Afganistani välisministri Rassuli, Austraalia välisministri Stephen Smithi, Makedoonia välisministri Antonio Milošoki kui Albaania välisministri Ilir Metaga.

Kohtumised toimuvad Tallinna kesklinna hotellide Radisson Blu ja Swissotel konverentsikeskuses, Estonias tuleb lavale Jaanus Rohumaa 31minutine lühietendus.

NATO välisministrite ja partnerriikide mitteametlikust kohtumisest võtab osa 31 välisministrit, 14 riiki on esindatud muul kõrgel tasemel. Osalevad ka ÜRO ja Euroopa Liidu delegatsioon.