Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Kütid lasksid Häädemeestel maha šaakali

Pilt on illustratiivne. FOTO: MARGUS ANSU/PM/SCANPIX BALTICS

Pärnumaal kütiti sel nädalal šaakal, kes on arvult juba kolmas selle liigi esindaja Eestis.

„Pärnumaal Häädemeeste kandis kütiti 9. detsembril šaakal, kes on tänavu juba kolmas lastud isend. Esimese šaakali tabasid jahimehed tänavu veebruaris Läänemaal ning teise augustis Ida-Virumaal. Šaakalite tabamine Eesti eri paigus näitab selle liigi ulatuslikku levikut. Loomade päritolu on siiski siiani teadmata, kuid kuna tõenäolisemaks peetakse tema levikut mitte looduslikul viisil, vaid inimese kaasabil, käsitletakse teda Eestis praegu võõrliigina,“ ütles keskkonnaagentuuri ulukiseire osakonna juhataja Peep Männil.

Pärnumaal lastud šaakali puhul on tegemist isase loomaga, kelle DNA proov saadetakse uurimiseks Tartu ülikooli laborisse. Geneetilise analüüsi abil loodetakse saada selgust tema ja teiste Eestis kütitud isendite päritolu kohta.

Keskkonnaameti peadirektor allkirjastas 2013. aasta septembris käskkirja, millega anti õigus šaakali kui võõrliigi küttimiseks liigi arvukuse reguleerimiseks. Tuginedes šaakali heale kohanemisvõimele (suudab elada mitmesugustel aladel, sh inimasustuse lähedal) ja teadaolevale toitumiskäitumisele (omnivoor ja raipetoiduline, eelistab pisiimetajaid ja maas pesitsevaid linde), tõuseb tema arvukuse kasvuga ka surve maas pesitsevatele lindudele ja pisiimetajatele. Seeläbi võib šaakal ohustada kaitsealuseid liike ning kaitstavate alade kaitse-eesmärke.

Šaakali küttimisel kaitstavatel aladel tuleb järgida ka kaitse-eeskirjades sätestatud täiendavaid liikumis- ja ajalisi piiranguid.

Tagasi üles
Back