Venemaa väljendas teisipäeval nördimust seoses eestlasest sõjaveterani Harald Nugiseksi piduliku matusega, edastas uudisteagentuur Interfax.
Venemaa väljendas nördimust seoses eestlasest sõjaveterani matusega
15. jaanuar 2014, 08:20
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
"Me väljendame tugevat vastuseisu võetud kursile, millega toetatakse neonatslikke ja revanšistlikke meeleolusid, mis Eesti ühiskonnas juuri ajavad. Me kutsume Tallinna üles kohe ja tingimusteta vaatama üle lähenemise, mis on vastuolus Eesti kohustustega rahvusvaheliste inimõiguste vallas ning kahjustab riigi mainet ÜRO inimõiguste nõukogu liikmena," märkis Venemaa välisministeeriumi volinik Konstantin Dolgov.
Tori kirikus saadeti eelmisel reedel viimasele teekonnale Kaitseliidu Pärnumaa maleva ja Noorte Kotkaste auliige erukapten Harald Nugiseks. Kaitseväelise matusetseremoonia Tori kirikus viisid läbi luteri kiriku piiskop Einar Soone ja kaitseväe peakaplan kolonelleitnant Taavi Laanepere, teatas Kaitseliidu pressiesindaja. Lahkunu auks oli üles rivistatud vahipataljoni aukompanii, sõjasangariga jäeti hüvasti aupaukude saatel.
Dolgovi hinnangul oli tegemist suurejoonelise tseremooniaga, millel osales hulgaliselt kohaliku ohvitserkonna liikmeid, noorsoo esindajaid ja riigitegelasi.
"Meie hinnangul on natsikurjategija pidulik matmine järjekordne ilming Eesti võimuesindajate väärastunud arusaamisest teise maailmasõja ajaloolisest tegelikkusest ja natsiideoloogia traagilistest tagajärgedest tervete rahvaste saatusele," sõnas Dolgov.
"Me näeme seda sügavalt ebamoraalse solvanguna miljonitele erineva etnilise taustaga inimestele, kes piinati sõja ajal elajalikult surnuks natside ja nende käsilaste poolt, nagu Nugiseks," lisas Dolgov.
Harald Nugiseks sündis 22. oktoobril 1921. aastal Järvamaal. Ta oli Noorte Kotkaste Järva maleva liige.
1941. aasta juulis hoidis Nugiseks kõrvale mobilisatsioonist Punaarmeesse, läks ta sama aasta augustis Saksamaa sõjaväkke. 1944. aastal osales Nugiseks lahingutes Narva rindel ning pälvis Vaasa-Vepsküla-Siivertsi sillapea likvideerimisel ilmutatud sõdurivapruse eest Raudristi Rüütliristi. Sõja lõppedes saadeti Nugiseks Siberisse, kodumaale saabus ta alles 1958. aastal.
Pärast Eesti taasiseseisvumist osales Nugiseks Kaitseliidu Pärnumaa maleva tegevuses ja valiti Noorte Kotkaste auliikmeks.
Harald Nugiseks suri 2. jaanuaril 2014. aastal.
Raudrist Rüütliristi pälvis vaid neli eestlast, lisaks Nugiseksile ka Alfons Rebane, Harald Riipalu ja Paul Maitla.
Vabadussõja võidusamba avamise järel kasutas mitu Venemaa meediaväljaannet fotot Saksa poolel võideldes Raudristi saanud Nugiseksist lugudes, milles laimati Eestit ja süüdistati eestlasi natsistlike meeleolude levitamises. Venemaa on üritanud Eestit samal teemal järjekindlalt mustata, nimetades muu hulgas näiteks vabadusvõitlejate kokkutulekut "natsistlikuks sabatiks".
Eesti oli teise maailmasõja ajal okupeeritud, Eesti sõjaväe likvideeris Nõukogude Liit juba 1940. aastal. Siiski tuli Eesti meestel sõjas sundmobiliseerituina võidelda nii Punaarmee kui ka Saksa vormis. Nõukogude ja Saksa sundmobilisatsioonid korraldati okupeeritud Eestis rahvusvahelise õiguse vastaselt.
Paljud Saksa ja Nõukogude relvajõududesse sundmobiliseeritud eestlased lootsid, et õnnestub taastada Natsi-Saksamaa ja Nõukogude Liidu koostöös hävitatud Eesti Vabariigi iseseisvus.
Eesti elanikud kannatasid nii Stalini kui Hitleri režiimi tõttu. Kumbki neist ei tunnistanud Eesti iseseisvust ja mõlemad hävitasid Eesti elanikke – eestlasi, venelasi, juute, mustlasi ja teisi rahvaid.