Pärnu linnavalitsus loodab taastusravikeskust Sõprus müües linna võlakoormat vähendada, Sõpruse tegevjuhi Jaanus Otsa hinnangul oleks ettevõtte kahe-kolme aasta pärast tunduvalt enam väärt.
Pärnu linn tahab Sõpruse müügiga võlgu vähendada
Linnapea Toomas Kivimägi ja abilinnapea Romek Kosenkranius võtsid pärast reedel langetatud Sõpruse müügiotsust puhkuse. Kivimägi üheks, Kosenkranius kaheks nädalaks. Otsust jäeti selgitama Isamaa ja Res Publica Liitu (IRL) esindav abilinnapea Annely Akkermann, kelle sõnul on Pärnut valitsevate poliitiliste jõudude esindajatest koosnev koalitsiooninõukogu müügi heaks kiitnud.
Linnal pole investeerimiseks raha
Akkermann ütles, et Sõprus tuleb müüa seetõttu, et linn on silmini võlgades. Tema jutu järgi tekkis mõte Sõprus müüki panna linna eelarvestrateegiat koostades, mil selgus, et Pärnu linn ületab omavalitsustele lubatud laenude piirmäära ligi 300 miljoni krooni võrra.
Kivimägi on varem kinnitanud, et sanatooriumide kiirmüüke linnavalitsus ei kavanda. Küsimusele, mille poolest erineb Sõprus linnale kuuluvast taastusravikeskusest Estonia, mille müümisega kavatsetakse paremaid aegu oodata, vastas Akkermann: "Sõpruse väärtus on viimastel aastatel kahanenud ja seetõttu pole mõtet oodata."
Akkermann selgitas, et Sõprus on viimased kolm aastat olnud kahjumis ja linnal pole raha, et ettevõttesse investeerides tema väärtust tõsta. "Kindlustushüvituse on nad ära elanud, investeeringuid pole tehtud," süüdistas abilinnapea Sõpruse juhatajat Jaanus Otsa, kes kuulub Keskerakonda.
Ots selliste süüdistustega ei nõustunud. "Kindlustusmakse eest on tehtud remonditöid, mis algselt kaeti omavahenditest ja hiljem kindlustusrahast," lausus ta.
Jaanuaritorm laastas ettevõtet
Ots selgitas, et 2003. ja 2004. aasta olid paljude Eesti spaade sünni- ja ümberehitamise aastad, mis vanast rasvast elavalt Sõpruselt turgu ära võtsid. Järgnes 2005. aasta jaanuaritorm, mil peamajas ujusid toolid meetrikõrguses vees ja If Kindlustus ei tahtnud kahjusid korvata.
Kuigi lõpuks saavutati If Kindlustusega kohtulik kokkulepe, tuli kohe asuda maja remontima. Viimased kolm aastat on müügitulu Otsa teatel tõepoolest olnud miinuses, kuid see miinus on vähenenud ja tänavu on juba plussi jõutud. "Selle kevadega on näha, et klient on majandussurutise krambist jagu saanud," rääkis Ots. "Soomlase pension jäi ju samaks, pigem oli tal psühholoogiline tõrge kulutada."
Sõprus on remontinud tube, rajanud parkla, avanud soolakambri ning saanud läinud aastal EASi kvaliteedidiplomi. "Mitmel Pärnu spaal läks selle saamiseks kaks aastat, meil üks," oli Ots rahul.
Alghinnaks on kinnistute miinimumhind
Akkermanni jutu järgi tuleneb Sõpruse 18 miljoni krooni suurune alghind LVM Kinnisvara eksperthinnangust, mille järgi on Sõprusele kuuluva Suvituse 7 kinnistu turuväärtuseks viis kuni seitse ja Eha 2/Suvituse 14 kinnistu turuväärtuseks 13-15 miljonit krooni. Vallasvara keegi hinnanud pole, ostja peab enda kanda võtma 1,7 miljoni krooni suuruse laenu, mille tagasimaksmise tähtaeg saabub 2012. aastal.
"Sõprusel on hea "kaasavara"," lausus Ots. "Asi ei tooda kahjumit, veidi juurde investeerides saab kohe kasumit teenima hakata."
Ots selgitas, et müüki pandavad Sõpruse aktsiad sisaldavad kõike: kinnistuid, töötajaid, rendilepinguid, meditsiiniparki, köögiseadmeid, masinaparki jne. "LVM andis ainult asukohast sõltuvale kinnisvarale hinnangu. Näiteks soolakambri ehitus maksis 100 000, seda pole keegi hinnanud," ütles ta.
Ots tõdes, et üks asi on kiirmüügihind, teine ettevõtte tegelik väärtus. Oma hinnangut ettevõtte väärtuse kohta ta välja öelda ei soovinud, tõdedes vaid, et kahe-kolme aasta pärast võiks Sõpruse alghind olla 18 miljoni krooni asemel vähemalt 30-35 miljonit.
"Head asukohad on alati hinnas. Enne eurot tehakse odavoste. Kahe aasta pärast on kinnisvara hinnad tõusnud ja turismisektor tunduvalt elavnenud. Praegu müüme me halba sõnumit: meil on miinus," rääkis Ots.
Sõpruse aktsiate ostjat ootavad ees kehtiv detailplaneering ning katlamaja ja Eha tänava maja lammutusload. Planeering lubab 14 meetri kõrgust hoonestust.
"Sadakond voodikohta annaks sellele hoonele juurde ehitada. 150-200 voodikoha jaoks oleks juba uut toitlustus- ja ravikompleksi vaja," hindas Ots.
Ostja saab rahulikult ettevõtet arendada
Linnavalitsus ei kavatse Sõpruse aktsiate ostjale funktsiooni ja töötajate arvu osas kohustusi seada. Kaks Sõpruse kinnistut on ärimaa sihtotstarbega ning Akker-manni jutu järgi on ostja otsustada, kas hakata tegelema hotelli, pansionaadi, heaolu- või meditsiinilise spaaga. Sanatooriumi korpuste elamuteks ümberehitamise osas oli Akkermann skeptiline, sest selleks tuleks üldplaneeringut muuta.
Otsa hinnangul on Sõpruse asukoht liiga hea, et seal ainult voodikohti pidada. "Kes tahab taastusravi ja rehabilitatsiooniteenust, tuleb siia," lausus ta ja rääkis, kuidas sotsiaalkindlustusameti makstavad täiskasvanute rehabilitatsiooniteenused kahe nädalaga maha müüdi.
Otsa sõnade järgi võiks linn Sõpruse aktsiate ostjale siiski mingi kohustuse panna, sest Pärnu jaoks on taastusravi oluline ning 42 väljaõppinud töötajat ei tasuks niisama ukse taha saata. "Minu soovitus ostjale oleks taastusraviga jätkata. See on hea objekt, toidab end täna ise ära ja võimaldab rahulikult teha eeltöid uue hoone projekteerimiseks ja kasumi saamiseks," rääkis ta.