Terviseameti järelevalve hindas Pärnu haigla arsti tegevuse omaalgatuslikuks eksperimendiks

Pärnu haigla. Foto: Urmas Luik

Terviseameti menetlus Pärnu haigla arsti Raido Paasma poolt meedias kirjeldatud juhtumi üle, mille käigus sattus Pärnu haiglas ohtu patsiendi elu, näitas, et tegu oli doktori omaalgatusliku eksperimendiga, teatas terviseamet.

Terviseameti menetluse käigus Pärnu haiglalt saadud selgituste põhjal külastas haiglat möödunud aasta novembris Venemaal 2013. aastal väljaõppe lõpetanud arst eesmärgiga uurida siinseid töövõimalusi. Tegu oli arstiga, kelle kvalifikatsiooni terviseamet ei ole hinnanud ega andnud talle õigust Eestis töötamiseks.

Kolmepäevasele tutvumisvisiidile tulnud potentsiaalsele tulevasele kolleegile oli valmis Eesti tervishoiusüsteemi, Pärnu haiglat ja haigla kliinilise töö köögipoolt tutvustama haigla anestesioloogia-, intensiiv- ja operatiivravi juhataja Raido Paasma. Inimene lubati haiglasse  Paasma töövarjuna, ilma iseseisva praktiseerimise õiguseta.

Ühel hetkel oli aga noor vene kolleeg operatsioonitoas ise anesteesiat andmas, mille käigus toimus Paasma kirjeldatud intsident. Terviseameti hinnangul võttis Paasma sellega haigla ja patsiendi jaoks põhjendamatuid riske.

Välisriigist tuleva arsti pädevuse hindamine on pikk protsess, mille korraldavad selleks pädevad ja vastava ettevalmistuse saanud inimesed ja ametkonnad. Pädevuse hindamise käigus kontrollitakse siia tulla sooviva arsti esitatud dokumentide ehtsust ja määratakse tema koolituse tase ning selle vastavus siinsetele nõuetele.  

Terviseamet on oma töös tuvastanud juhtumeid, kus dokumentide ehtsus või nõutav koolituse tase on kaheldavad. Sel juhul töölesoovija siin töötamiseks luba ei saa.

Pärnu haiglas aset leidnud intsidenti tuleb terviseameti hinnangul lugeda kahetsusväärseks.

„Me ei tohi lubada olukordi, kus arstid hakkavad ise testima naaberriikidest tulevate kolleegide pädevust patsientide elu ohtu seades. Kõnealune juhtum oleks pidanud lõppema haigla personalitöötaja hinnanguga, mille kohaselt ei vastanud visiidile tulnud arsti ettevalmistus veel nõutavale tasemele ja peale selle puudus tal vajalik keeleoskus,“ ütles terviseameti avalike suhete juht Iiris Saluri. „Tegemist oli omaalgatusliku eksperimendiga, millel ei ole vähimatki seost kutsekvalifikatsiooni riikliku tunnustamisega.“

Seega jääb raskesti mõistetavaks doktor Paasma edaspidine püüd esitada juhtunut kui „head näidet“ riigi vähesest kontrollist kolmandatest riikidest tööle tulevate arstide pädevuse üle.

Terviseamet on alates 2003. aastast andnud Eestis töötamise õiguse 62-le mõnes endises NSVLi liikmesriigis hariduse omandanud eriarstile. Neist 37 on olemas töökoht Eestis. Arstide pädevusele ja ravikvaliteedile annab hinnanguid tervishoiuteenuste kvaliteedi ekspertkomisjon. Viimase 11 aasta jooksul on komisjon saanud kokku 1043 kaebust ravikvaliteedi hindamiseks. 271 juhul on komisjon tuvastanud probleeme, sh 189 juhul arstliku vea. Vaid ühel juhul on seni kaebus esitatud välisriigis kutsekvalifikatsiooni omandanud arsti kohta, kuid siiski oli kaebus komisjoni arvates põhjendamatu.

Samuti ei pea terviseameti teatel paika väited, nagu oleks Eesti puhul tegu kolmandatest riikidest siia tööle tulla tahtvate arstide jaoks transiitmaaga. Mitte ühelgi Eestis registreeritud välisriigis hariduse omandanud arstil ei ole õigust ega võimalust saada kohe ja kiiresti sooduskorras tööle mõnda teise EL liikmesriiki. Selleks tuleb tal eelnevalt kolm aastat pidevalt töötada Eestis. Isegi kui nad läheksid ja prooviksid pärast Eesti tervishoiutöötajate registrisse kandmist kohe mujale minna, tähendaks see neile uuesti nn esmakordset registreerimist järgmises riigis. Seni vaid neli idasuunalt tulnud  arsti saanud terviseametilt tõendi teise ELi liikmesriiki tööleminekuks, neist üks oli anestesioloog, kes on registreeritud Soome registriski. Pigem tundub, et need arstid, kes Eestisse tegelikult tulla on soovinud, on siin töötamisega rahule jäänud.

Eelneva juhtumi valguses peab terviseamet väga oluliseks, et  uuesti  vaadataks üle kuni 2008. aastani kehtinud seadusesäte, mille alusel sai toonane tervishoiuamet suunata kolmandates riikides hariduse omandanud arste kohustuslikule kohanemisajale. See võimaldaks kasutada erialaseltside kompetentsi kohanemisaja programmi koostamisel. Terviseametil on varasemast head kogemused mitme koostööst huvitatud erialaseltsiga.