Talunikke ärritab lageraie liinikoridori laiendamisel

“Liinialused tehakse 50 meetri laiuseks, aga need puud ei kasva siin ka saja aasta pärast nii kõrgeks, et kujutaksid ohuallikat,” räägib Koonga valla Mätiku talu peremees, talupidajate keskliidu juhatuse liige Aivar Pikkmets. Foto: Henn Soodla

Pärast seda, kui Lihula-Lõpe kõrgepingeliini aluse koridori laiendamise plaan kinnistu omanikele saadetud kirjast tegelikkuseks sai ja Koonga valla talumehed avastasid oma metsadest tähistatud puud, pole nende hämmastusel piire.

Eelkõige sellepärast, et senine liinikoridor laieneb poole võrra, see tähendab liini teljest võttes 12+12 meetri pealt 25+25 meetri peale, nagu näeb ette majandus- ja kommunikatsiooniministri määrused number 211 (2.07.02) ja 19, mis jõustus kolm aastat tagasi. Selles dokumendis “Elektripaigaldise kaitsevööndi ulatus ja kaitsevööndis tegutsemise kord” (20.07.07) on must valgel kirjas, et 35-110kilovoldise pingega liini korral kehtib just selline nõue.

“Oleme nõus, et liinile ohtlikud puud tuleb maha võtta, aga kaksteist meetrit mõlemale poole metsa sisse veel – see on leid,” ütleb Mätiku talu peremees Aivar Pikkmets, kes on talupidajate keskliidu juhatuse liige ja teema viinud juhtkonna tasandile.

Selgitav kiri

Mõni aeg tagasi said “lugupeetud kinnistu omanikud” kirja, millega nende poole pöördus Elering OÜ, mida esindab volituse alusel Hanso Metsakoolituse OÜ projektijuht Kristjan Jansen. Kiri algab selgitusega, et elektri ülekandega tegelev ja elektrisüsteemi töökindlust tagav ettevõte Elering OÜ peab elektriohutuse tagamiseks puhastama liinikoridore seal kasvavast võsast ning puudest. Hooldustöödega välditakse kaitsevööndis kasvavate puude langemist juhtmetele, sest sellega võivad kaasneda ulatuslikud elektrikatkestused, inimeste ja loomade elektritraumad, kulupõlengud ja metsatulekahjud.

Liinikoridoride hooldustööde eest vastutab Elering OÜ, need on kavandatud eelolevale talvele ja käib kaitsevööndis langetamisele kuuluva metsa hindamine.

Ühel palaval päeval avastasid Läänemaaga piirneva Koonga valla talumehed oma metsamaadelt punase värviga märgistatud puud ja lehvivad rukkilillesinised lindikesed põõsaste küljest. Mida need tähendavad, seda nad ei teadnud.

Projektijuht Jansen selgitas küsimise peale, et kaitsevööndi piir on looduses tähistatud kahe vertikaalse puudele tõmmatud värvitriibuga. Ohtlikud puud on märgitud ümmarguse punase värvimärgiga puude õhuliini poolsel küljel. Sinise märkelindiga on aga tähistatud katastriüksuse piirid.

“Kõik erikokkuleppel kasvama jäetavad puud tuleb tähistada märkelindiga ümber tüve,” täpsustab Jansen. “Millised, selles lepivad kokku omanik ja võrguettevõtte esindaja.”

Kaitsevööndi puud märgistatud ja hinnatud, sõlmib metsa hindaja Elering OÜ nimel kinnistu omanikuga töövõtulepingu. Kokkuleppele tuleb jõuda selleski suhtes, kas raiet teeb Elering OÜ valitud alltöövõtja või metsamaaomanik, kusjuures soovitav on sõlmida leping Eleringiga, mis korraldaks kogu liini kaitsevööndis kasvava metsa raie. Töövõtulepinguga koos palutakse anda allkiri metsateatisele, millele keskkonnaamet peab andma metsamaa raadamise nõusoleku.

“Teie kinnistul kasvanud puud kuuluvad pärast langetamist, laasimist, sortimenti lõikamist ja väljavedu antud kinnistu piirile mõlema lepinguvariandi puhul teile,” kinnitab kiri, mis kõnealusel juhul pole lihtsalt paber, vaid allkirjaga dokument.

Riik ostku maa

Talumeeste hinnangul on tegemist ettevõtte surve ja nende eraomandi püha puutumatuse rikkumisega.

“Kui riik tahab hoida liinialuse vaba, ostku maa ära,” ütleb Koonga valla Põllu talu peremees Tarmo Oolup, kelle arvates on tema maal märgistatud puid kaugemalgi kui veerandsada meetrit liini teljest. “Olen metsa ostnud mõttega, et kasvatan seda, maa olen riigilt välja ostnud, maamaksu maksan mina, kuidagi nõutuks teeb see asi.”

Oolupi jutu järgi on mets talle nagu pensionikindlustus, mida ta vanaduspuhkusele jäänuna saaks elatusrahaks teha.

“Meil Läänemaal ei ole laanemetsi,” lausub Oolup, pidades poolesaja meetri laiust liinikoridori liiga laiaks.

Põllu talu peremehe sõnul on mõttetu minna müüma seda puitu, mis kavandatud liinihooldustööde ajal maha võetakse. “Kui müün, maksan veel tulumaksu peale ja kes ütleb, et Eleringi tellitud töömehed panevad liinialuse võsa vaalu nii, et sellest saaks kas või puiduhakmeid teha,” küsib ta.

Oolupi pahameel pöördub kirja koostajale, sest selles on lubatud kinnistu omanikuga koos metsa minna, selle asemel aga leidis ta eest juba märgistatud puud.

Teabekirjas on aga rahustav kinnitus selle kohta, et kui kellegi kinnistul jääb kaitsevööndisse viljapuuaed, mõni väärispuu või hekk, tuleb sellest teada anda ja kohapeal leida võrguettevõtte esindajaga sobivaim lahendus.

“Saan aru, et kodanik peab seadusi täitma, aga ma ei jõua talutöö kõrvalt kogu aeg neid ja nende muutmiste muutmisi lugeda,” rehmab käega Mätiku talu peremees, kelle arvates Eesti Vabariigis teevad seadusi need, kes omavahel kokku ei saa. Sellest siis vastuolulisus ja tegelikkuses õhku jäävad küsimused.

“Kui olen kolm päeva vooluta, terve lüpsikari tuleb käsitsi sööta-joota, ei hüvita keegi mulle kulusid, aga kui minu metsas peaks mõni puuoks liinile langema, saan trahvid kaela, sest olen suurema ohu allika alles jätnud,” kostab Pikkmets.

Pikkmetsa hinnangul saab ta oma kinnistut läbiva liinialuse koridori laiendusest neli-viis tihumeetrit metsamaterjali, millega pole midagi peale hakata. Kui, siis küttepuudeks, aga talul on niigi mitme aasta küttepuude varu.

MTÜ Eesti Erametsaliidu juhatuse esimees Ando Eelmaa kinnitab, et seda probleemi liinialuste raadamisega kogevad paljud erametsaomanikud.

“Metsa seisukohalt tähendab see laius, et maa läheb nähtavalt igaveseks kasutusest välja, metsa seal kasvatada ei saa, ainult erikokkuleppel, kuigi sellesse küsimusse võiks suhtuda paindlikumalt ja lubada näiteks energiavõsa kasvatamist, puiduhakmeteks,” selgitab Eelmaa.

Tehnovõrkude talumise eest kaasneb maaomanikule kompensatsioon, aga nagu erametsaliidu vahendusel teemasse pühendatud õiguskantsler nentis, pole mõni kroon elektriliinide talumise eest piisav hüvitis piirangute eest, millega omanikul tuleb arvestada.

Maaomaniku sõna

Elering OÜ liinide käidukor-raldaja Jaak Bahovski ei näe plaanitud töödes nii suurt tonti, nagu talumehed seda maalivad. Tema kinnitusel on küsimus kokkulepetes isegi siis, kui määrus sätestab liinikoridori laienduse.

“Kui maaomanik ütleb, et ei saa, siis ka nii jääb, jõuga me peale minna ei saa,” ütleb Bahovski. “Aga maaomanik vastutab, kui puu kukub liinile.”

Kõnealune 110kilovoldine kõrgepingeliin on rajatud Nõukogude ajal ja tollase standardi järgi, maast juhtmeteni on seitse meetrit ja massiivsed postid on nagu joonlauaga veetud üle põldude ja heinamaade, läbi metsade ja üle rabade.

“Nüüd, kolmekümnekraadise kuumusega, vajuvad need juhtmed meeter-poolteist allapoole,” kirjeldab Bahovski meie laiuskraadi tabanud troopikapalavuse mõju ja manitseb ettevaatusele ning ülespoole vaatama neidki, kes teevad liinialustes põllutöid.

Elering OÜ leping eeltöid tegeva Hanso Metsakoolituse OÜga lõpeb poolteise kuu pärast, 30. augustil. Selleks ajaks peab olema hinnatud liini kaitsevööndisse jääv mets, märgistatud mahavõetavad puud, kinnistuomanikega kokkulepped saavutatud ja metsateatised koostatud.

Raadamistööde tegemiseks kuulutab Elering OÜ välja uue riigihanke, millel 130kilomeetrise Lihula-Lõpe liinikoridoriga piirneva metsa kohta infot valdav eeltöö tegija osaleda ei tohi.

“Liinikoridor peab olema puhas ja ohutu,” kinnitab projektijuht Jansen.

Janseni sõnul on võimalikud lepingutes sätestatavad erikokkulepped, näiteks kui kinnistu omanik ei taha mõne puu mahavõtmist, saab üksikute puude säilitamises kokku leppida. “Sellist juhtumit siiani küll olnud ei ole, aga meile on helistatud ja küsitud täpsemat selgitust tähistuste kohta, et mis toimub, mets linte ja punase värviga puid täis,” lisab ta, sest teavituskirjades on kaks selgitusteks avatud mobiilinumbrit, need on Janseni ja Bahovski oma.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi nõunik Rasmus Ruuda täpsustusest selgub, et 25+25 meetri nõue kehtib juba 2002. aastast, kui 2. juulil kehtestas valitsus määruse number 211 “Elektripaigaldise kaitsevööndi ulatus”.

“Seega ei ole tegemist uue nõudega,” väidab Ruuda. “20. juulist 2007 jõustunud määruse seletuskirja on lisatud mitmeid olulisi sätteid, senisele kaitsevööndi ulatuse määratlusele lisandus mastitõmmitsa ja -toe kaitsevöönd.”