Välismaal õpib tudeng iseennast tundma

Liisi Org on üks kuuest Pärnu kolledži tudengist, kes tänavu välismaal hakkab õppima. Liisi loodab uusi kogemusi saada ja ennastki paremini tundma õppida. Foto: Anete Kruusmägi

Sügisest algab Tartu ülikooli Pärnu kolledžiski taas õppetöö. Ometi ei jätka kõik üliõpilased oma kooliteed Pärnus, Liisi Org (20) näiteks läheb kooli hoopis Hispaanias.

Liisi Org on üks kuuest Pärnu kolledži tudengist, kes sel õppeaastal välismaal õpib. Ettevõtlust ja projektijuhtimist tudeeriv Org veedab Hispaanias vaid sügissemestri, kuna Erasmuse programm võimaldab sel aastal võõrsile teadmisi omandama minna ainult üheks semestriks.

Näha suuremalt, kaugemale ja kõrgemale

Orul ei tekkinud mõte vahetusüliõpilaseks hakata üleöö. “Pärast keskkooli mõtlesin, et lähen kohe Hispaaniasse, tööle näiteks, hiljem otsustasin enne ikka ülikooli astuda, siis saab Erasmuse kaudu minna,” räägib neiu oma soovist natukeseks ajaks Eestist eemal elada, et näha suuremalt, kaugemale ja kõrgemale. Madridi ülikoolis õppima hakkava Oru üks eeskujusid on tema sõber, kes praegu elab Lõuna-Aafrikas.

“Usun, et saan mitme kogemuse võrra rikkamaks ja õpin ennast paremini tundma,” avaldab Org, kes muu hulgas loodab hispaania keele selgeks saada.

Juba on välismaal õppimise kogemuse võrra rikkam 2007/2008. õppeaasta Soomes veetnud tulevane Pärnu kolledži magistrant Anett Põld (23). Turismi- ja hotelliettevõtluse eriala lõpetanud Põld peab erialaselt kõige tähtsamaks just omandatud soome keelt.

“Selleta ei saa,” teatab Rannahotellis töötav magistrant ja selgitab: “Paljud soomlased ei oska inglise keelt. Rootslased aga oskavad jälle soome keelt.” Jämsän-koski kutsekoolis õppinuna tunnistab ta, et alguses oli küll raske, kuid soomekeelse õppetöö tõttu sai keele isegi loodetust varem selgeks.

Mugavustsoonist välja

2004/2005. aasta sügissemestri Saksamaal Wernigerode kõrgkoolis veetnud Margo Märt-sool (27) saksa keeles õppimisega raskusi ei tekkinud. “Mul oli kergem, sest käisin Tallinna Saksa gümnaasiumis ja põhi oli all. Keskkoolis olin juba õppinud aasta Saksamaal. Seal hakkas mulle meeldima ja läksin uuesti,” räägib Pärnu kolledžis turismi- ja hotelliettevõtluse lõpetanud noor mees.

Välismaale õppima minek ei tähenda üksnes lõbu, uusi kogemusi ega palju tuttavaid. Kõigepealt tuleb leida endas tahtmist ja pealehakkamist kujunenud mugavustsoonist välja murda. Vahetusüliõpilaseks saamise teel, mis enamasti algab juba kevadel, tuleb ette nii kive kui kände, millest üle ronimisel tasub loota vaid endale.

“Alguses oli kõik ikka väga segane ja aeglane. Ma ei saanud millestki aru ja mõni koordinaator tegi asja natuke liiga keeruliseks,” meenutab Liisi Org asjaajamist. Tema peab sellisel juhul parimaks lahenduseks pommitada asjaosalisi küsimustega seni, kuni kõik selge. “Ja seda õppisin, et ega keegi sinu eest midagi ära tee. Ükski koordinaator ei saada sinu eest avaldusi ega otsi sulle majutust. Kõike peab ise tegema,” kinnitab Org.

Anett Põld toob esile suure vanusevahe välismaiste kaasõpilastega (Põld õppis kutsekoolis, kuhu üldiselt mindi kohe pärast põhikooli, A. K.) ja soomlastega sõbrakssaamise. “Nad olid üsna kinnised ja tagasihoidlikud. Meie aga, vastupidi, üsna lärmakad,” nendib ta.

Koolide tase on erinev

Margo Märtsoole tegi enim muret asjaolu, et Saksamaal kogutud ainepunkte polnud võimalik üle kanda, kuna meie ja Saksa koolide tase on erinev. “Pidin kõik ained siin Eestis uuesti tegema. Nii palju ma võitlesin, et pärast sain vähemalt ülikoolis tasuta kohale,” räägib Märtsoo.

Sama probleemi ees seisab Liisi Org, kes viiest plaanitud ainest saab üle kanda kõigest kaks. “Pärnu kolledž ja Universidad Europa de Madrid ei ole omavahel kokku leppinud ainete sisu suhtes ja sellepärast võivad need tunduvalt erineda, isegi kui ainete nimetused on samad,” teab Org. Tema ainepunktide pärast aga üleliia ei muretse. “Ma arvan, et olles selle seikluse ise valinud, vastutan enda õpingute eest. Kui ma Pärnusse tagasi tulles terve sügissemestri järele tegema pean, ma seda ka teen,” väidab ta, kuid loodab siiski kolledži vastutulelikkusele.

Üliõpilasvahetuse koordinaator Piret Must soovitab huvilistel kõigepealt valida välja sobiv välisülikool, kasutades selleks näiteks internetilehte www.ut.ee/välismaa. “Edasi tuleks uurida välisülikoolide kodulehti, tutvuda õppekavade ja vahetusüliõpilastele pakutavate aineprogrammidega,” selgitab Must, soovitades muu hulgas nõu pidada oma õppekava programmijuhi ja juba varem välisülikoolis õppinud eakaaslastega.

“Probleemide vältimiseks peaks kandideerimisdokumentide kogumisega varakult alustama,” soovitab Must. Oluline on arvestada, et nii mõnegi keeletesti tulemuste kättesaamine võib võtta kaks kuni kolm kuud ning et soovituskirju tuleks soovitajailt küsida vähemalt kaks nädalat ette.

Tartu ülikooli kaudu õppis eelmisel õppeaastal välismaal 262 üliõpilast, vaid viis neist Pärnust. Hoopis populaarsemaks on siinse kolledži tudengite seas kujunenud välispraktika. 57 üliõpilasest, kes Erasmuse kaudu välispraktika tegid, oli lausa 30 Pärnust.

Anett Põld usub, et võõrsile praktikale mineku põhjusteks on eelkõige rahateenimisvõimalus, asjaolu, et kindlasti on lõbus, ei pea väga pingutama, õppima ega vaeva nägema. “Paljud sõbrad on praktikalt tulles rääkinud, et suvi oli hästi meeletu: peod ja sõbrad ja lõõgastus,” ütleb Põld, kuid arvab siiski, et välisülikoolis õppimine tuleb kasuks, pakkudes mitmekülgsemaid võimalusi ja selle mainimine elulookirjelduses äratab ehk huvi tööandjateski.