Ülo Lomp: Doonoritelk kogub esmaseid vereloovutajaid

Riina Martinson
, toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ülo Lomp.
Ülo Lomp. Foto: PP

Selle nädala algul kaks päeva Pärnu kesklinnas seisnud kaitseväe värvides doonoritelgis andis verd 164 inimest. Vereloovutamissooviga telgi uksest sisseastujaid oli tegelikult rohkemgi, aga pea paarkümmend inimest tuli meedikutel tervislikel põhjustel tagasi saata.

Neid, kes tulid doonoritelki verd loovutama elus esimest korda, kogunes kahe päevaga väga suur hulk – 67 inimest.

Suvekuudel Eesti eri paikades ringlevad doonoritelgid on Põhja-Eesti regionaalhaigla verekeskuse ja Eesti kaitsejõudude peastaabi nelja aasta eest alguse saanud koostööprojekt. Pärnusse jõudis doonoritelk esimest korda mullu suvel.

Põhja-Eesti regionaalhaigla verekeskuse doonorluse arendusjuhi ja projekti vedaja Ülo Lombi jutu järgi on doonoritelkidest kujunenud traditsioon, mis iga aastaga oma haaret laiendab ja mille töös löövad kaasa ametnikud, kellest sõltub inimeste elu ja tervis.

Kas on õige mulje, et suur osa neist, kes doonoritelgis verd loovutavad, satuvad sinna juhuslikult?

Tuleb tunnistada, et see ongi üks meie eesmärkidest - paista silma, et inimesed tuleks uudistama ja järele proovima, kuidas on verd loovutada.

Põhimõte on nagu tippspordis: mida laiem on ala kandepind, seda rohkem tuleb tippe. Mida rohkem on meil esmadoonoreid, seda enam leidub tõenäoliselt neid, kes jäävadki püsivalt verd andma.

Kui palju on telgikülastajate seas esmadoonoreid?

Hästi palju! Pärnus oli tänavu teisel päeval lausa üle poole esmaseid vereandjaid.

Meie telgi üks põhieesmärke on loomulikult verekogumine, aga niisama oluline on esmadoonorite leidmine ja doonorluse propageerimine.

Rääkige doonoritelkide taustast.

Oleme oma tegevuse pealkirjastanud “Ka doonor on riigikaitsja”. Üritame võimalikult paljude inimesteni viia sõnumit, et inimesed vajavad kaitset iga päev, mitte ainult sõja korral.

Paraku juhtub maanteedel liialt tihti ränkade tagajärgedega liiklusõnnetusi ja iga päev tehakse haiglates keerulisi operatsioone. Need inimesed hukkuksid, kui ei piisaks doonoriverd.

Neli aastat tagasi meie esimese doonoritelgi avaüritusel ütles kindral Ants Laaneots, et need, kes arvavad, et meie ümber pole sõda, eksivad rängalt. Vaadake, mis toimub meie ümber liikluses!

Kaitseväega koostööd tehes rõhutame, et doonorid aitavad riiki kaitsta. Nii ametlikul kui inimlikul tasandil koostööd tehes ja kokku hoides hoiame oma riiki ja inimesi.

Nüüdseks on meie tegevus juba sedavõrd laienenud, et koostööpartneriteks on saanud politsei, päästeamet, maanteeamet, kaitseväe värbamiskeskus, Punane Rist, Kaitseliit – kõik need ametkonnad, mis oma igapäevatöös tunnevad muret meie riigi inimeste elu ja tervise pärast.

Kui mitmes Eestimaa paigas olete juba verd kogunud?

Möödunud aasta suvel tehti doonoritelkides Eestis kokku 1812 vereloovutust ja haiglate patsientide raviks sai kogutud üle 817 liitri verd.

Sel suvel käisime telkidega 12 linnas, kokku kulus selleks 28 tööpäeva.

Pärnu paistab ülejäänud Eesti taustal silma väga tublina, Pärnu verekeskus ja selle juhataja teevad siin head tööd doonorluse propageerimisel.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles