Ajahambad järavad Papiniidu raudteesilda

Erinevalt rongist ei hüüa õnnetus tulles. Kui mitte lugeda hüüeteks helisid, mida tekitavad sillalt pudenevad betoonitükid. Foto: Ants Liigus

Mida enam võtab ilmet Pärnu Papiniidu silla sõiduteepoolne osa, seda enam torkab silma, kui räämas ja lagunenud on selle kõrval kulgev raudteesild.

Ent asi ei ole pelgalt välimuses ega muljes, mille raudteesild jätab neile inimestele, kes sellest iga päev mööduvad.

Roostest läbi näritud sillapiirded ja lopsakalt vohava taimestiku murendatud betoonplaadid, millest turritavad väändunud armatuuriosad, ongi täpselt nii ohtlikud, nagu välja paistavad.

Kiviga vastu pead

Hea, kui üldse on betoonplaadid, millel kõndida. Mis siis, et need jalge all ähvardavalt õõtsuvad. Näiteks ühes taskutest, mis mõeldud puhuks, kui jalakäija peaks mööduva rongiga samal ajal sillal viibima, puudub põhi sootuks.

Nii et kui pahaaimamatu inimene rongi eest sinna põikab, ootab teda üheksameetrine õhulend, mille lõpetab kontemurdev kohtumine jõekaldaga.

Selle olukorra üle ei rõõmusta maanteeametki, mille tellimusel Papiniidu silla sõiduteepoolne osa sel sügisel remonditud saab. Oleks ju raudteesilla valdajal Edelaraudtee Infrastruktuuri ASil praegu, kui sillal nagunii ehitustööd käivad, paslik ja ehk tagumine aeg oma pool sillastki korda teha. Lähiajal edastab maanteeamet sillaomanikule vastavasisulise järelepärimise.

Seda, et 1976. aastal valminud raudteesild päris kokku kukub, maanteeamet ei pelga. “Küll võivad selle amortiseerumise tõttu ohtlikud olla osa silladetaile, nagu servaprussid, betoonitükid ja muu seesugune, mis võivad kukkuda pähe sõudjatele ja silla alt mineva tee peale,” edastas Allan Kasesalu maanteeameti avalike suhete osakonnast ameti hinnangu silla seisu kohta.

Kapitaalremont kannatab oodata

Kui aga uskuda Edelaraudtee Infrastruktuuri ASi juhatuse liiget Rain Kaarjast, ei saa sugugi öelda, et sild oleks käest lastud.

Järelevalvet ja korrashoiutöid tehakse seal tema sõnutsi jooksvalt.

“Augustikuus sillale tehtud ekspertiis kinnitab, et kapitaalsema remondi vajadus tekib viie kuni kümne aasta möödumisel,” on Kaarjase kinnitusel veel aega atra seada. Näiteks senikaua, kuni võetakse ette raudtee suuremahulised remonditööd.

“Lähitulevikus on kavas korrastada silla käsipuud, samuti likvideerida mõni silla teeosa remonttööde käigus tekkinud puudus,” nõustub Kaarjas siiski väitega, et pisukest remonti sild vajab.