/nginx/o/2009/09/20/238009t1h0b32.jpg)
Keskkonnaminister Jaanus Tamkivi allkirjastas määruse, millega võeti Pärumaal kaitse alla kuus uut metsiste püsielupaika eesmärgiga parandada selle range looduskaitse alla kuuluva liigi elutingimusi.
Pärnumaal võeti kaitse alla kuus metsiste elupaika
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Uued metsiste püsielupaigad on Pärnumaal Kaisma loodusalal asuv Kaisma, Lavassaare hoiuala servas asuv Laisma, Lavassaare linnualal asuv Lavassaare, Kikepera linnualal asuv Vennissaare, Põhja-Liivimaa linnualale jääv Massiaru ja Soomaa rahvuspargi servas asuv väga suur metsisemänguala Pöörikaasiku.
“Metsiste uute püsielupaikade kaitse alla võtmine aitab luua neile soodsaid elutingimusi ja säilitada looduslikku leviala,” ütles keskkonnaministeeriumi looduskaitse osakonna peaspetsialist Üllar Rammul.
Metsised armastavad elada vanades suurtes männikutes, kuhu inimesed neid häirima ei pääse. Nad on väga tundlikud oma elupaigas ja selle ümbruses toimuvate muutuste suhtes. Eriti halvasti mõjuvad neile metsas tehtavad lageraied ja kuivendus. Kõige tundlikumad on metsised pesitsusajal, mis kestab veebruari algusest augusti lõpuni. Siis ei tohiks neid elupaikades üldse häirida.
Metsiste arvukus on viimastel aastatel nii Eestis kui ka Euroopas vähenenud. Eestis pesitseb viimastel andmetel 1200–2000 paari metsiseid ja kaitse all on nüüdsest kokku 154 püsielupaika.
Mujal Eestis võeti metsiste elupaigana kaitse alla Kahvena looduskaitseala ja Kahvena loodusala servale jääv Seruküla.
Uued kaitsealused metsiste püsielupaigad kuuluvad kõik üleeuroopalisse linnu- ja loodusalade võrgustikku Natura 2000.
Uute püsielupaikade maa-ala küünib kokku 1438 hektarini ja seal mängib hinnanguliselt üle 40 metsisekuke. Valdavalt on tegu riigi omanduses oleva maaga.
Püsielupaika läbivatel teedel ja radadel on sõidukitega liiklemine lubatud, väljaspool teid ja radu ning maastikusõidukitega tohib liikuda vaid järelevalve- ja päästetöödel ning kaitsekorraldusega seotud töödel.
Jahipidamine on püsielupaiga piiranguvööndis lubatud aasta läbi, sest see aitab piirata metsise looduslike vaenlaste metsnugise, kähriku, rebase ja metssea arvukust. Elupaiga tuumikalal ehk sihtkaitsevööndis tohib jahti pidada 1. septembrist 31. jaanuarini.