/nginx/o/2014/03/17/2899954t1h185e.jpg)
/nginx/o/2010/12/06/479255t1hf6d3.jpg)
Aeg, mil Tallinnast saab üks Euroopa kultuuripealinnadest (teine on Soome linn Turu), tundus alles hiljaaegu olevat kaugel tulevikus, ent on nüüd juba üksnes mõne nädala kaugusel.
Ela Tomson: Pärnu toestab kultuuripealinna tegemisi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pärnu linnavalitsuse haridus- ja kultuuriosakonna juhataja asetäitja Ela Tomson, käisite Tallinnas, kus osalesite Eesti kultuurilinnade esindajate nõupidamisel. Millistest linnadest käib jutt?
Tallinn kutsus juba 2008. aastal ka teisi Eesti linnu seda au ja kohustust endaga koos kandma: 2009. aastal kirjutati linnade vahel alla hea tahte kokkulepe ja nüüdseks on moodustunud võrgustik “Euroopa kultuurilinnad Eestis”, kus on Tallinn ja 16 Eesti linna, Pärnu nende hulgas.
Eestis on üle 30 linna, mis oma kultuurisündmustega on soovinud panustada: Elva, Haapsalu, Jõhvi, Narva, Narva-Jõesuu, Paide, Põlva, Pärnu, Rakvere, Sillamäe, Tartu, Tõrva, Türi, Valga, Viljandi, Võru, lisaks kaks valda: Otepää ja Suure-Jaani.
Kui vana on kultuuripealinnade nimetamise traditsioon?
Euroopa kultuuripealinnu nimetatakse Euroopa Liidus alates aastast 1985.
Idee kuulub toonasele Kreeka kultuuriministrile, tuntud lauljale Melina Mercourile ja esimene Euroopa kultuuripealinn oligi Ateena.
Nüüd kannab Melina Mercouri nime toetus, mille Euroopa Komisjon eraldab kõigile neile kultuuripealinnadele, mis on täitnud kõik Euroopa Komisjoni ees võetud kohustused ja viinud ellu komisjonipoolsed soovitused kultuuripealinna aasta õnnestumiseks. Oktoobris sai SA Tallinn 2011 Euroopa Komisjoni hariduse ja kultuuri direktoraadilt vastava kinnituse.
Milliste ürituste kaudu on Pärnu selle võrgustikuga seotud?
Tallinn kui Euroopa kultuuripealinna 2011 tiitli kandja hoiab Eesti kultuurilinnade võrgustikus juhtohje. Äsja ilmus 2011. aasta kalender “Euroopa kultuurilinnad Eestis”, kus kõik osalejad esitlevad end ühe tuleva aasta tippsündmusega.
Pärnul on selleks 9.-17. juulini toimuv rahvusvaheline laste ja noorte muusikafestival “Europa Cantat Junior 2011”, kuhu ootame üle 800 noore koorilaulja kõikjalt Euroopast ja kaugemaltki. Pärnu annab oma panuse aasta avalööki: 4.-8. detsembrini on Tallinnas David Oistrahhi festivali tutvustav kontserdisari.
Infot selle ettevõtmise kohta on olnud vähe, aga küllap kuuleme sellest veel.
Ilmus vahva postkaardikomplekt, kaartidel on hea ülevaade kõikjal Eestis toimuvast. Igal linnal on oma iseloomulik kaart, mida võib posti teel sõbralegi saata. Pärnus toimetame need komplektid lähiajal raekojas asuvasse külastuskeskusse. Võrgustiku linnad levitavad oma i-punktides hea meelega kõigi teiste kaasalöövate linnade infomaterjale.
Kultuurilinnade võrgustikul on oma koduleht, kus info on kättesaadav kolmes keeles.
Niisiis annab Eesti kultuurilinnade projekt võimaluse Eesti linnadel koostööd teha, ja mitte ainult.
Tallinn pakkus teistele kultuurilinnadele välja võimaluse esitleda end Euroopa kultuuripealinnas ajavahemikul 15. maist 16. juunini. Pärnu turismikorraldajad kasutavad selle võimaluse kindlasti ära. Pärnu suvi oma tiheda kultuurikavaga on ju siis alles ees ja on, mida pakkuda.
Hiljutisel Eesti kultuurilinnade esindajate nõupidamisel kerkis idee esitada Eesti poolt teistele Euroopa Liidu liikmesriikidele mõte luua analoogselt Eesti kultuurilinnade võrgustikuga hoopis mastaapsem võrgustik – Euroopa kultuuripealinnade võrgustik. Linnade ühised ettevõtmised, info- ja kultuurivahetus võiksid ulatuda kaugele üle ühe kultuuripealinna aasta.