:format(webp)/nginx/o/2018/08/01/11147105t1h7899.jpg)
/nginx/o/2013/07/27/1924470t1ha6c3.jpg)
Osaühing Paikre plaanib Pärnu Raba tänava omaaegse prügila krundile panna 24 000 päikesepaneeli, mille tootmisvõimsus on viis megavatti. Praegu oleks see ülekaalukalt võimsaim päikesejaam Eestis.
Ambitsioonikas plaan: Pärnu tahetakse ehitada ülivõimast päikesejaama
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pärnu ja Paikuse ühisettevõtte Paikre prügila Raba tänaval koristati 2011. aastal ja alles jäi suur kasutamata maalapp, millele tänini pole otstarvet leitud.
Kolm aastat tagasi mõtles Paikre tegevjuht Kristo Rossman, et prügila asukoht on ideaalne päikesepaneelidele. “Huvilistega oleme arutanud seda plaani juba aastaid. Nüüd oleme jõudnud nii kaugele, et üritamegi ära teha,” kommenteeris ta.
/nginx/o/2015/11/18/4711795t1h299b.jpg)
Mõistagi nõuab ambitsioonikas plaan tugevat rahasüsti. “Üks megavatt võrdub umbkaudu miljoni euroga,” hindas Rossman. “Kui lisame hinnale igasugused liitumised, on see umbes kuue miljoni projekt.”
Seepärast otsib prügikäitlusettevõte partnerit, kes oleks nõus suure summa investeerima. Juhi sõnutsi on huvilisi palju, aga lõplikult pole investorit veel välja valitud.
Rossman märkis, et projekt tasuks end ära umbes kümne aastaga.
Nii on Paikre saatnud Pärnu linnale seletuskirja planeeringu koostamise kohta, märkides, et tahab paigaldada 34hektarisele krundile 24 000 paneeli, mille tootmisvõimsus oleks viis megavatti.
Rossman lisas, et elekter on plaanis võrku müüa. Paikre juhi kinnitusel pole otsetarbimine võimalik, sest piirkonnas puuduvad tarbijad, kes suudaksid nii suure vooluhulga ära kasutada.
Seni suurim päikesejaam Eestis asub Saaremaal Saiklas, kuid see on oma maksimaalselt 200kilovatise tootmisvõimsusega lausa kümneid kordi väiksem Pärnu plaanitavast jaamast.
/nginx/o/2017/05/27/6714247t1h6087.jpg)
Samal ajal on investeerimine päikeseenergiasse Eestis hoo sisse saanud, sest ligemale või üle megavatiseid jaamu plaanitakse või ehitatakse Maarjamaale praegu mitu. Peagi avatakse näiteks 900kilovatine jaam Hiiumaal.
Kuid Eesti taastuvenergia koja juhataja Rene Tammist märkis, et Tartusse kavandab üks ettevõtjaist lausa 50megavatist jaama, mis oleks ühtlasi kogu regiooni suurim.
Küsimusele, kas päikeseenergiasse tasub üldse kiire tehnoloogia arengu tõttu nii palju raha paigutada, vastas Tammist, et see oht püsib iga investeeringu puhul. “Sedasama võite ju küsida ise, kui elektroonikapoest arvutit ostate,” kommenteeris ta. “Ühel hetkel investor otsustab selle sammu teha, ju numbrid jooksevad küllalt hästi kokku.”
Tammist rõhutas, et taastuvenergia arendamine on ülitähtis. “Tuul ja päike täiendavad üksteist hästi. Talvel töötab esimene hästi, suvel teine,” rääkis ta.
Hoogsat investeerimist valdkonda selgitab ta sellega, et päikesepaneelide hinnad on viimastel aastatel jõudsalt langenud.
Koja juht selgitas, et peale väiksema saaste on taastuvenergia muudest jaamadest etem, kuna energiakadu on hoopis väiksem.
Rossman märkis, et Paikre ootab plaani elluviimiseks ühtlasi elektrituru seaduse muudatust, mis võimaldaks jaama tarbeks toetust saada. Seadus on riigikogus kolmandal lugemisel.
“Selle seaduse kinnitamine annaks ühtlasi meile rohelise tule,” selgitas ettevõtte juhataja.