Mehed panid ettevõttesse oma usu, mõtted ja tahte

Keijo Koldile on usaldatud täpistöö: suluste paigaldamine. Foto: Urmas Luik

Eile lauldi-kõneldi Pärnus avatuks Rainer Aru, Andrus Poogi ja Nigul Nurme eestvõttel ja Eesti töötukassa toel tööd alustanud osaühing Aknakoda.

„Oleksime võinud juba aprilli alguses avada, aga tahtsime, et et tootmine juba käib, aknad tulevad ja süsteem toimib,” selgitas Aru 11. märtsil asutatud Aknakoja piduliku avamise maisse nihutamist.

Toimiv süsteem tähendab, et peale kunagistes Ehitusmarketi ruumides Savi 3 tootmistsehhis ametis kuue töölise on Aknakoja palgal paar kontoriametnikku, kaks inimest Pärnu ja kaks Tartu müügiesinduses ja esmaspäevast kaks inimest Tallinna esinduseski.

„Tootmises kasvab töötajate arv lähiajal kaheksa-üheksani, kui praegu katame Pärnu vajaduse ja teeme 30 akent päevas, siis Tartu ja Tallinna lisandumisel peame päevaga tegema 60 akent,” tõdes Aru. „Aga eks meestel tule vilumus ja töö edeneb selle võrra kiiremini – see kõik peab loodetud efekti andma.”

Kasutame kogemusi

Oma ja kahe partneri vilumusest kõneldes märkis Aru, et sellest neil puudu ei tohiks tulla: kõik kolm töötasid pikalt nüüdseks paraku pankrotti läinud Glaskekis. Aru oli Glaskeki Pärnu müügiesinduse juhataja, Nurm samas esinduses müügijuht ja Pook Glaskeki arendusjuht.

Õnnetuseks olid saatusel meestega kurjad plaanid ja nii jäid nad mullu suve lõpul tööta. „Polnud mõtte poegagi, mida edasi teha, veel vähem plaani hakata tegema mingit tehast, nii see suve lõpp ja sügis läksid,” meenutas Aru üsna troostitut perioodi.

Rõõmsama jume sai elu siis, kui aasta lõpukuu viis Aru kokku Poogiga. Räägiti sellestki, et midagi on tarvis teha, kui ei taha lasta elul end enam lükata-tõugata.

„Kuskil jaanuari alguses jõudsime küsimuseni: mida me kõige paremini oskame?” rääkis Aru. „Et olime 15 aastat seotud Glaskekiga, temaga oldi Tallinnas rahul, minuga Pärnus, leidsime, et kasutame oma kogemused ära, ärme hakka saia küpsetama või mis iganes muud tööd otsima.”

Küsijale suule ei löödud

Kui kolmandaks mõttekaaslaseks tuli Nurm, sai tegevuskava konkreetsed jooned: hakati uurima, kust saada toetust ettevõttega alustamiseks. Ega suurt optimismi meestel polnud, ent teadmine, et küsija suu pihta ei lööda, andis julgust.

Ei löödudki. Eesti töötukassale esitatud äriplaan leidis hindamist ja juba märtsis käisid pealinna ametimehed kaemas selleks ajaks KEKilt Aknakojale eellepinguga renditud ruume.

„Töötukassa oli meile tugevaks toeks, eriti Raido Raudnagel: tänu tema abile ja suunamisele ehk saimegi maksimumtoetussumma ehk kolm korda 70 000 krooni,” nentis Aru.

Loomulikult ei tekita selle rahaga tühjale kohale tehast ja nii läks omaosaluse tarvis müüki Aru pere maakodu, teisedki tõid tuleviku altarile “ohvriande”. „Muidugi oli meie oma panus töötukassale argument,” ütles Aru. „Otsustasime, et riskime ja proovime, nii on siia pandud meie usk, mõte ja tahe.”

Silmis olgu sära

Töötukassa ettevõtluse alustamise toetuse teenusejuht Raido Raudnagel tõdes, et otsustajad ei saa midagi teha, kui kohapealne tahe puudub.

„Kõigepealt peab olema idee, siis on vaja teadmisi, mis mõtte realiseerimist toetavad, ja lõpuks, kui piltlikult öelda, peab taotlejal olema säde silmis, et ta on nõus minema läbi tulest ja veest, et see idee ellu viia. Siis tuleb ka meie toetus suure tõenäosusega taha,” ütles töötukassa teenusejuht.

Töötukassa tööturuteenuste nõunik Mati Ruul täpsustas, et tulest ja veest läbiminek ehk ettevõtte äriplaani kirjutamise nõue pole kiusuajamine, vaid tänu äriplaani koostamisele saab peatne ettevõtja tõestada, et tal jagub võimekust kavandatu üldse ellu viia.

„Me ei nõua paberit paberi pärast, vaid äriplaani koostav inimene mõtleb üksipulgi läbi, mida ta tegema hakkab, kaasa arvatud tulud ja kulud, müüginumbrid,” märkis Ruul.

Ettevõtluse alustamise toetusega seoses nentis Ruul, et peagi ligikaudu paarikümnele inimesele tööd pakkuv Aknakoda on suurepärane näide sellest, kuidas töötukassa abiga luuakse tulemuslikult töökohti.

„Pärnus väheneb töötus päev-päevalt – see on reaalne elu, mitte statistika,” väitis tööturuteenuste nõunik.

 

Raido Raudnagel, Eesti töötukassa ettevõtluse alustamise toetuse teenusejuht:

„Kõigepealt peab olema idee, siis on vaja teadmisi, mis mõtte realiseerimist toetavad, ja lõpuks, kui piltlikult öelda, peab taotlejal olema säde silmis, et ta on nõus minema läbi tulest ja veest, et see idee ellu viia. Siis tuleb meie toetus suure tõenäosusega taha.”