Lapsed panid mulda üle 12 000 kuuse

Linnalastel võttis metsas rassimine ruttu selja märjaks. Foto: Ants Liigus

Eilsele üle-eestilisele riigimetsa istutuspäevale kogunes Häädemeeste ja Seljametsa kanti ligemale 300 osalejat, kellest igaüks pistis mulda 50 paljasjuurset kuuseistikut.

Istutustalgulised kogunesid lankidele eile kell 10, misjärel koos juhendajaga mindi istutuskohtadesse, kus toimus põhjalikum instrueerimine, õigete töövõtete näitamine ja rühmadeks jagunemine.

Üks rühm noori läks istutama, teine riigimetsa majandamise keskuse (RMK) spetsialistidega metsa ekskursioonile loodust tundma õppima.

“Et käimas on rahvusvaheline metsa-aasta, tegime õpilastele istutamise kõrval hariva metsaretke ning tutvustasime säästva metsamajanduse põhimõtteid,“ selgitas RMK loodushoiuosakonna juhataja Marge Rammo.

Keskpäevase lõunapausi järel vahetasid ekskursandid hommikuste istutajatega kohad.

Seljametsal asusid esimestena mullatöödele Pärnu Vanalinna ja Kuninga tänava põhikooli lapsed. Paikuse ja Tori põhikooli õpilased luusisid sellal laanes, kus neile räägiti, kui vana või kõrge mõni puu on.

Mitu korda laste metsaistutustalgutel osalenud Tootsi metsandiku metsniku Viktor Jürgensi sõnutsi on linnalastega sedasorti töödel juhtunud, et istik topitakse mulda, latv alla- ja juured ülespoole. “Mõni on nii kaval, et lõikab juured ära ja topib istiku mulda, sest nii pole vaja auku kaevata,” naeris metsnik noorte püüdu istutamine endale lihtsamaks teha.

Töö käis noortel paaris. Kinnaste, istikuämbri ja labidaga varustatud Vanalinna põhikooli kuuendikud Gregor Maran ja Tauri Kaldmäe olid eile kella 11ks jõudnud kasvama panna seitse kuuske. Üle pooletunnise rassimise järel oli nende klassiõdedest-vendadest mitmelgi kere hele ja kurk kuival.

Marani ja Kaldmäe tandem aga otsustas istutamist jätkata lõunasöögi ehk bussis ootavate krõpsude ja RMK pakutava sooja hernesupini.

Iga talgulise normiks oli RMK arvestanud 50 taime, nõnda ootas poisse ees suur ja lai tööpõld, sest kahe peale pidid nad langile panema 100 istikut.

Kui Maran pidas istutamist ja kaevamist päris raskeks tööks, siis klassivend Kaldmäe, kes end maapoisiks nimetas, oli vastupidist meelt. “Mina elan Audrus. Ma olen ennegi taimi istutanud ja maad kaevanud,“ märkis ta. Labidamehest kolleeg Maran aga tähendas, et tema ei julge mulda puudutadagi, sest see pidavat haisema.

Teinegi Seljametsa langi tööjuht, Taali metsandiku metsnik Aadi Saar nentis, et linnalapsed kipuvad maatöid pelgama. “Aga ma ütlesin neile täna, et mullast olete võetud ja mullaks peate saama. Linnas on noored ju asfaldi ja kivi peal kasvanud, ei tea loodusest midagi. Kui küsin, mis puu see on, vastatakse, et võsa. Selline looduses olemine on neile väga vajalik. Õpivad natuke taimi tundma ja saavad värsket õhku,” sõnas Saar.

Kui esiotsa arvasid Jürgens ja Saar, et 50 taime noored talgulised poole päevaga maha panna kindlasti ei jõua, siis lõunaks selgus, et lapsed on olnud üle ootuste tublid ja kõik 5700 paljasjuurset kuuseistikut leidsid Seljametsa langil endale uue elupaiga.

Ka Häädemeestes Taali ja Tihemetsa põhikooli ja Häädemeeste keskkooli õpilaste-õpetajate talgupäeva juhendanud RMK Pärnumaa metskonna metsaülem Heiki Ärm jäi laste tehtud tööga igati rahule. Häädemeestel Orajõe metsandikul pandi mulda 6475 kuuseistikut.

Päev lõppes lankidel ühissildi paigaldamisega, sinna said kirja koolid, mis uue metsa kasvama panid. “See võimaldab koolidel oma istutatud metsa hilisema loodusõppe raames uuesti vaatama tulla,” selgitas Rammo.

Kõik metsaistutuspäeval osalejad said taskuformaadis õppematerjali, kus ära toodud metsaistutaja kümme käsku ja lahti seletatud metsa eluring.

Kogu Eestis registreerus istutuspäevale koos õpetajatega 4500 istutajat 110 koolist. Kasvama pandi 46 langi 70 hektaril üle 200 000 taime.