Surfirahvas valutab südant risuse ranna pärast

Pühapäeval korjasid Pärnu surfiklubi liikmed 300meetriselt rannaribalt kokku hunniku puitu, taarat ja kitsekorjuse. Talgud jätkusid eile, ent rämpsu jagub surfirannal veel üksjagu. Foto: Liis Rotar

Jäämineku järel Pärnu surfiranda kuhjunud puurisu ja prügi lademeid on Pärnu surfiklubi liikmed paaril korral ise koristanud, kuid rämpsu äraviimiseks ootavad nad linna ja vabatahtlike abi.

Pärnu Postimehega vestelnud klubiliikmed Erkki ja Andri Soosaar rääkisid, et sel aastal on jõest ja lahelt tulnud risu jäänud pärast lume ja jää taandumist promenaadist mõnekümne meetri kaugusele roostiku äärde pidama. Palkide, okste, kuivanud pilliroo, pudelite, klaasikildude ja muu rämpsu jada ulatub promenaadi lõpust nii kaugele, kui silm seletab.

Pärnu rannahoolduse hankekonkursil kõige odavama, 46 736eurose pakkumise teinud AS ISS Eesti peab Pärnu keskranna ja väiksemad rannad korda tegema 15. maiks, kõnealune sodiala aga hooldusfirma tööpiirkonda ei kuulu. ISSi tööpõld lõpeb Side tänava otsaga.

Pärnu linnavalitsuse jäätmespetsialist Katri Sutt ütles, et Side tänava otsast Raeküla poole jääva ala juurde on paigaldatud infosilt “Surfiala”, mis näitab, et seda rannaosa kasutavad valdavalt surfarid, kelle huvi piirkonna koristamise suhtes on suurim. Linn ei plaani jätta märgitud ala koristamata, kuid esimesena tehakse korda keskrand, seejärel liigutakse surfiala ja Mai ranna vahelisele alale.

Risu eikellegimaal

Soosaarte teada pole loodus lähiminevikus rannale säärast prügi vingerpussi mänginud, sest eelmistel aastatel on sodi jääga merele kandunud.

“Praegu läheb prügirada piki randa Raeküla ja Reiu poole edasi. Maht on liiga suur, et meie jõud üle käiks, sest isegi kui koristada suured palgid veest, jääb roostik ikka sodiseks,” leidsid Soosaared.

Möödunud ja ülemöödunud nädalal linnavalitsuses muret kurtmas käinud Soosaartele vastatud seal, et kandku surfarid vee ja ranna piirilt kogutud risu Side tänava otsa, kust ISS selle ära veab. Surfipoiste sõnutsi öeldi neile, et linnal enamaks raha pole.

“Võib-olla loodetakse, et kui vesi tõuseb, lükkavad lained risu roostiku äärde mädanema või kannab vesi nad lahele tagasi. Mingi osa palke on juba praegugi liiva all, vesi uhab neile veel liiva peale ning sinna nad jäävadki, kui neid ära ei koristata. Veespordiga tegelejatele on need rondid aga ohtlikud. On ka võimalus, et kui veetase tõuseb, hulbivad palgid suplusranda,” oletasid surfarid.

Suti väitel on ranna hooldusfirma ISS nõus oma traktoriga abistama surfareid mereveest palkide ja suurema prahi väljatoomisel pärast 15. maid. Läinud nädalal lepiti surfaritega kokku, et nad teevad nädalavahetusel oma jõududega nii palju puhtaks, kui suudavad ja linn palub ISSil esmaspäeval prügi minema vedada.

Nädalavahetusel tõidki surfarid veest välja hunniku prahti, mis koguti ISSi hooldusala piirile, ja ettevõte tuli neile vastu ning viis prahi sealt ära. Paraku ei saa vastu tulla piiramatult, nentis Sutt.

Hooldusfirma hõivatud

“Põhjus, miks ISS ei saa oma masinaid koristustöödel rakendada, on see, et 15. mai on tähtaeg, millal rand peab korras olema, kogu inventar paigas ja prügi koristatud ning seni kasutavad nad kogu oma tööjõudu prioriteetsemaks tegevuseks. Samuti tuleb ISSil 15. maiks korda teha Vana-Pärnu, Mai ja Raeküla rand, nii et töö on planeeritud lausa tundide kaupa,” selgitas Sutt.

Surfarite ütlust mööda pakuti linnale kulukale veole alternatiivi, et vabatahtlikud koguksid talgutel roostikust puurisu kokku ja põletaksid tuulevaikse ilmaga rannas ära.

Suti selgitust mööda ei saa rannas prahi põletamist mingil juhul lubada, kuna risk kõrval asuva roostiku süttimise suhtes on liiga suur isegi tuulevaikuse korral.

Surfarid ei vannu alla ja lubavad seni, kuni vesi on madalam, õhtuti kell kuus rannas koguneda ja prügi korjata, kutsudes kõiki, kellele ranna puhtus korda läheb, endaga ühinema.

Jäätmespetsialist ütles, et kui keegi hea kodanik toetab surfarite kodanikualgatust oma masinatega, annab linn loa randa sõiduks.

“Kindlasti ei saa me aga kutsuda inimesi üles tassima kogu prahti promenaadi juurde, kus selle likvideerimine saab hooldusfirma kohustuseks, kuna nemad töötavad lepingus fikseeritu alusel ja lisatööde eest tuleb linnal lisatasu maksta. Surfarite üllas idee oma teenust tasuta pakkuda ja vabatahtlikult rannas heakorratöid teha ei ole linnale lõppkokkuvõttes tasuta töö. Sellisteks lisatöödeks linnaeelarves raha puudub,” tähendas Sutt. Lisades, et elanikke koristusaktsioonile kutsudes peaksid organiseerijad tagama veest välja toodud palkide ja muu prahi nõuetekohase käitluse ja koristamise.