/nginx/o/2023/01/25/15099457t1h6be9.png)
:format(webp)/nginx/o/2018/01/09/7471329t1h659a.jpg)
Täna Pärnus toimuv elanikkonna kaitse konverents keskendub seekord innovaatilistele tehnoloogilistele lahendustele.
Kas robotid võtavad inimestelt eluohtliku töö?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lääne päästekeskuse ennetusbüroo juhataja, üks konverentsi eestvedajaid Viktor Saaremets ütles, et on palju põhjusi rääkida tehnoloogilistest uuendustest.
"Tänapäeval on väga palju kasulikku tehnoloogiat juba meie argikasutuses, näiteks nutiseadmed ja eri aplikatsioonid, mis aitavad meil ohuolukordadega hakkama saada või infot hankida. Uut tehnoloogiat tuleb iga päev juurde ja enam ei pea sõitma enam 300 kilomeetrit, et teada saada, ega vanaemal ole ahju kütmise järel kodus vingugaasi tase liiga kõrge, või kui suvilas uputab," rääkis Saaremets. Lisades, et pidevalt muutuvas maailmas tuleb hoida ennast kursis tehnoloogia arenguga. Eraldi arutatakse teemadel, kus eluohtliku töö võtab inimestelt üle robot.
"Samal ajal peame olema teadlikud ohtudest, mis meid järjest tehnikakesksemas maailmas ähvardavad. Kas või see, mil määral ohustavad päikesetormid meie tehnikavahendeid ja millised on alternatiivid meie elu juhtiva elektrienergia saamiseks," märkis Saaremets.
Konverentsil arutletakse, kas võrku ühendatud tehnikaseade võib üha areneva tehisintellekti abiga ühel hetkel inimestele selja keerata ja aitamise asemel meile hoopis kahju teha.
Saaremets lisas, et tehnoloogia on loodud inimese abistamiseks ja me sõltume selle hüvedest üha rohkem. "Et see nii jääks, peame olema teadlikud selle võimalustest ja piiridest," tõdes ta.
Konverentsile paneb punkti ettekanne sellest, kuidas nii turvalises riigis nagu Eesti panna inimesed huvi tundma oma turvalisuse vastu.
"Mitu ametkonda teeb palju, et näiteks hädaolukordade puhul oleks inimestele tagatud abi ja ajakohane info. Selge on aga see, et mida suurem on hädaolukord, seda kauem peavad elanikud olema valmis ise hakkama saama, mitte vastupidi, nagu tavapäraselt arvatakse," tuletas ennetusbüroo juhataja meelde põhitõde.