/nginx/o/2009/01/13/116997t1h6229.jpg)
Täna alustab veterinaar- ja toiduamet rebaste ja kährikute suukaudset marutaudivastast vaktsineerimist, mis kestab orienteeruvalt 25. maini. Pärnumaale külvatakse vaktsiini homme ja ülehomme.
Algab rebaste ja kährikute marutaudivastane vaktsineerimine
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Esimest korda ei külvata vaktsiini kogu riigis, vaid takistamaks marutaudi taaslevikut riigi pinnale, külvatakse vaktsiinsöötasid nn puhvertsoonis aladel, mis vahetult külgnevad marutaudi nakatunud riikidega.
Vaktsiini külvamist alustatakse Ida- Virumaast, jätkatakse Pärnumaa ja Viljandimaa aladel ning liigutakse edasi läänest ida suunas kuni Eesti-Vene maismaapiirini. Puhvertsooni laius on 20-40 kilomeetrit Läti piirist, 50 kilomeetrit Venemaa maismaapiirist ning 30 kilomeetrit Narva jõest.
Rebaste ja kährikute suukaudseks vaktsineerimiseks kasutatakse spetsiaalseid peibutussöötasid, mille välimine osa koosneb kalajahul põhinevast tahkest massist. Peibutusosa sisse on peidetud kapseldatud marutaudi vedelvaktsiin.
Vaktsiinsööt ega selles sisalduv kahjutustatud marutaudi viirus ei ole ohtlik. Vaktsiinsöötade külvamine toimub õhust väikelennukite abil.
Külvamist ei teostata linnade, asulate, teede ning veekogude kohal, välditakse ka vaktsiini külvamist karjamaadele, kus vaktsineerimise ajal viibivad koduloomad. Lennuvahendid lendavad madalalt, selleks, et tagada piisav nähtavus.
Kui vaktsineerimise ajal leitakse vaktsiinipala, tuleks see jätta puutumatult leidmiskohta. Kui esineb reaalne oht, et vaktsiinipala võivad selle asukoha tõttu leida lapsed või koduloomad, tuleb vaktsiinipala ümberpaigutamisel kanda kummikindaid.
Kui peibutussöödas sisalduv vaktsiin on sattunud värskele haavale, silma või suhu, tuleb piirkonda pesta rohke veega (naha puhul ka seebiga) ning pöörduda perearsti poole.
Vaktsineerimise toimumise ajal tuleb koerad ja kassid hoida sisehoovides.
Esimene marutaudi vaktsiini külvamine toimus Eestis 2005. aasta sügisel ning hõlmas Põhja- ja Lääne-Eestit. Alates 2006. aastast vaktsineeriti kogu Eesti territoorium kaks korda aastas, kevadel ja sügisel.
Marutaudi on Eestimaa pinnal viimase kolme aasta jooksul diagnoositud vaid üksikutel juhtudel.
Marutaud on loomade ja inimeste ägedakujuline närvisüsteemi kahjustav viirushaigus, mis lõpeb alati haigestunud isendi surmaga.
Marutaudikahtlasest loomast tuleb kohe teavitada loomaarsti.
Veterinaar- ja toiduamet tuletab meelde, et loomaomanik on kohustatud jälgima, et kassidel ja koertel regulaarselt, sõltuvalt kasutatavast vaktsiinist kuni kaheaastase vahega, saaks teostatud marutaudivastane vaktsineerimine.