Galerii: Kihnu Virve läks lavale pooliku sukaga

Pärnu kontserdimaja saali- ja rõdutäis rahvast hakkas spontanselt plaksutama, kui lavale prožektorite valgusesse astus Kihnu  tuntud laulumemm Virve Elfriide Köster ja talle omasel jutusoonel olles teatas, et öö ja päev jookseb ta aina ringi ning teeb laule nagu metsast tuleb pohli. Istus siis talle valmis seatud tooli, harutas kirjust sitsist vardakoti suu lahti, tõstis lagedale pooleli jäänud kihnukirjalise suka ning hakkas vardaid veeretama.

Aga vaevalt et Kihnu Virve selle suka oma 90. juubeli tuuri ajal Pärnus, Tartus ja Tallinnas valmis kududa jõuab, sest temal on kogu aeg tegemist teiste ja ümbrusega, Nii ka seekord, kui kahe ja poole tunnise kontserdi ajal olid laval Kihnu Virve ise koos pereansambli, Kukerpillide, Lavassaare trio ja noorte akordionivirtuoosidega.

Kirsi Ats  palus jutuka laulumemme tantsule ning siis ei olnud naerusuisel Virvel "kaegast" vaja nagu mikrofoni taga seistes, kui lapselapsed "mutile" hoolitsevalt tugikepi ehk "kaeka" ulatasid. Lõbusat aasimist jätkus kontserdi algusest lõpuni ja ilmselt kauemgi, sest mitte kõik võrratu ja kordumatu  elamuse saanud ei kiirustanud hilisõhtul koju.

Publik seisis austusest esinejate vastu vaimustunult püsti ja plaksutas ning laulis kaasa, kui kõlasid sellised ülimenukad laulud Virve Elfriide Kösteri loomingust nagu "Vesiroosid" ja "Mere pidu", lavale kanti lilli ja kingitusi, Virvet tahtis vaat et igaüks lausa näpuga katsuda või tema autogrammiga heliplaati osta.

Lõpulaulu järel oli emotsioon lavalgi sedavõrd tugev, et Kihnu Virve lapselaps Raina pühkis põllenurgaga liigutuspisaraid ning Kihnu rahvariideid ja teises pooles argise rõiva ja piduliku ja kauni tanu vastu vahetanud Raina, Reena ja Urve ja pearäti alt hõbedase soengu valla päästnud Virve mõjusid kui meresüles lainte vallas saarte saadikud. Imestus ja vaimustus peegeldus ka Tšehhi filmimeeste nägudelt, kes kaameraga toimuvat jäädvustasid.

Loe ka neid

Tagasi üles