Üle Eesti kümneid hooldekodusid haldava AS Hoolekandeteenuste plaan kinnitada Pärnus kanda ja ehitada Väike-Posti tänaval tühjalt seisev lasteaed ümber erivajadustega inimeste hooldekoduks leidis üleaedsete seas tugevat vastuseisu.
Üleaedsed protestivad vaimuhaigla vastu
20. juuli 2011, 08:36
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Just valdavalt Väike-Posti ja Kivi tänava elanike tõrjuva suhtumise tõttu jättis linnavalitsus Hoolekandeteenustele läinud reedel projekteerimistingimused väljastamata.
“Mul on neid vastuväiteid siin üks kümmekond,” märkis linnavalitsuse palgal olev arhitekt Maie Kais. Küll tundub projekteerimistingimuste eelnõuga tutvunud inimestele, et hoone ehitatakse liiga kõrge, küll on hoonestusala liialt suur. Mõnele teisele jälle teeb muret parkimiskorraldus.
Parem karta kui kahetseda
Teiste seas on esitanud vastulause kaks ettevõtjast naaberkrundi omanikku, kes peavad plaani rajada oma maale korruselamu.
“Ja siis on muidugi see, et vastava funktsiooniga asutus ei sobi sellesse piirkonda,” tõi Kais veel ühe tema lauale jõudnud vastuväidetest välja.
Viimatimainitu jõudis linnaametnikeni ühe aktiivse daami ettevõtmisel, kes ukse tagant ukse taha käies ja selgitustööd tehes allkirju kogus. Kokku õnnestus tal neid hankida viis.
“Haiged vajavad rahulikku keskkonda ja õue vabas õhus viibimiseks. Palume see taotlus tühistada ja leida haigetele sobiv koht äärelinnas, näiteks Tammistes,” kõlas pöördumise põhipostulaat.
Sealtkandi mehe Endel Saartsi esmane mure oli, mis saab juhul, kui naaberkrundi asukatele äkki tema abihoone korstnasuits meeltmööda pole. Aga ta mäletab allkirjakogujatki hästi.
“Üks tädi siit lähedusest tuli, et kuule, teeme selle asja ära, ma ei tea, imelik vähe oli, aga andsin allkirja,” meenutas Saarts. Tema kinnitusel olevat tädi jutustanud sellestki, kui ohtlikud võivad olla vaimupuudega inimesed.
“Kui tõesti tulevad puudega inimesed, tuleb karta, nad ei vastuta ju mitte millegi eest – panevad su majale tule otsa ja kogu moos,” on Saartsi arvates parem karta kui kahetseda.
Inimesed nagu meie
AS Hoolekandeteenuste juhatuse esimees Maarja Mändmaa ei tee saladust: rajatav asutus saaks tõepoolest koduks psüühikahäiretega inimestele. Nii Pärnust või selle ümbrusest pärit vaimupuude kui vaimuhaigusega klientidele.
Ent tegemist pole suletud, trellitatud akende ja riivitatud ustega hoonega, kuhu isoleeritakse ohtlikud vaimuhaiged. Ei, teenusekohad on ette nähtud klientidele, kes ei kujuta ohtu ei endale ega ümbruskonnale.
“Tegemist on inimestega nagu meie, ainult mõne asjaga ei saa meie kliendid päris iseseisvalt hakkama ja seda hooldekodus õpetataksegi,” selgitas Mändmaa.
“Kui klient on väga spetsiifilise erivajadusega, mis ei lase tal viibida tiheda asustusega piirkonnas, pakume talle teenust mujal, rahulikumas keskkonnas,” hakkavad Mändmaa kinnitusel hoolekodus tööle spetsialistid, kelle professionaalsus lubab otsustada, milline on igale kliendile parim elukeskkond.
Liiatigi tähendab ööpäevaringne teenus seda, et kliendil on 24 tundi ööpäevas tugi ja järelevalve.
“Ärkveloleku ajal pakume neile aktiviseerivaid tegevusi, hõivame neid tööga ja sisustame aja selliselt, et nad ei ole omapäi,” pole Mändmaa väitel ümberkaudsetel küll vähimatki põhjust enda või hoolekodu klientide julgeoleku pärast karta.
Võimaldab aja maha võtta
Plaanide kohaselt peaks pere- ja individuaaltubade kontseptsiooni järgi rajatavas hooldekodus leidma koha umbkaudu poolsada vaimselt häiritud inimest.
“Tegemist ei ole negatiivses mõttes vana aja hooldekoduga, vaid elukeskkonnaga, mis võimaldab klientidele privaatsust ja perelaadset koosolemist,” selgitas Mändmaa, kelle sõnul on nende eesmärk pakkuda kliendile ja tema lähedastele võimalikult asjakohast nõu ja abi, et nad saaksid jätkata elamist oma tavapärases keskkonnas.
Rajatav hooldekodu annaks erivajadusega pereliiget hooldavatele inimestele mugava võimaluse aeg maha võtta ja puhata.
“Pere ei pea oma lähedast paigutama mitmeks aastaks hooldekodusse, vaid saab kasutada teenust näiteks nädalavahetustel, puhkuse ajal või mõne tunni kaupa päevas,” tutvustas Mändmaa võimalusi, mis uue hooldekodu valmimisega siit kandi inimestele avaneksid.
Laiendus ei laiuta
Ettevõtte Lääne-Eesti piirkonna haldusosakonna juhi Andrus Lauritsa ütlust mööda oleks ettevõte valmis laguneva lasteaia ümberehitus- ning laiendustöödega kohe pihta hakkama.
Vastavalt projekteerimistingimuste eelnõule ehitatakse vana hoone külge laiendus, millel peab olema kaks korrust. Sealjuures ei tohi laiendatav osa olla kõrgem kui olemasoleva hoone kaks tiiba.
Vastavalt asendiskeemile ei muutu olemasoleva hoone kaugus Väike-Posti ja Kivi tänava poolsest krundipiirist. Laiendatava osa – sinna tulevad visiooni järgi valgusküllased ruumid tegevusteks ja vaba aja veetmiseks – kaugus aga jääb krunti kolmest küljest piiravatest kinnistutest kaheksa meetri kaugusele.
AS Hoolekandeteenuste infojuhi Kadri Lehenurme selgitusel pole juurdeehitus kavandatud massiivsena ja puudutab ainult koridoride otsi, mida soovitakse laiendada krundi sisemuse poole, et tekitada klientidele toad tegevusteks.
“Kuna meie eesmärk on pakkuda hooldekodu elanikele aktiviseerivaid tegevusi ja sisustada nende aega võimalikult sisukalt ja arendavalt, on selge, et see pole võimalik, kui nende ainus paik on istuda oma voodiveerel,” argumenteeris Lehenurm.
Läbirääkimised jätkuvad
Ehkki Hoolekandeteenustel oli kavas pärast ligikaudu kümneks kuuks planeeritud ehitustegevust juba järgmisel aastal uus asutus avada, võib see Lauritsa sõnade järgi toppama jäänud läbirääkimiste tõttu edasi lükkuda.
Ent kõik pole veel kadunud. Järgmisel nädalal saavad linnavalitsuses ühise laua taga kokku nii Hoolekandeteenuste esindajad kui need, kes asutuse rajamise vastu oma kirjaliku vastuväite esitasid.
“Sellel nõupidamisel selgub, kas jõutakse üksmeelele, kas AS Hoolekandeteenused ja Pärnu linnavalitsus suudavad inimestele põhjendada, miks ja millistel tingimustel selline asutus sinna võiks tulla,” selgitas Kais.
Et hooldekodu laiendus jääb alla 33 protsendi krundil juba oleva hoone mahust, pole hoone laiendamiseks detailplaneeringu koostamine kohustuslik ja nii on linnavõimul juhul, kui üksmeelele ei jõuta, võimalus projekteerimistingimused ikkagi välja anda.
Liiatigi on siin linnavalitsuse jaoks mängus suur raha. Nimelt on AS Hoolekandeteenused nõus kõnealuse Väike-Posti 8a kinnistu ostma 223 700 euro eest vaid juhul, kui neil lubatakse hoone valmis ehitada nende soovitud mahus ja kujul.
AS Hoolekandeteenused
AS Hoolekandeteenused on asutatud 2007. aastal. Ettevõte tegutseb sotsiaalministeeriumi haldusalas ja põhineb 100% riigi kapitalil. Hoolekandeteenused AS on loodud koondamaks üle Eesti paiknevate erihooldekodude juhtimine ja haldamine ühe katuse alla. Selle eesmärk on kompetentsi koondamine ning sellest tulenevalt teenuse parem ja ühtlasem kvaliteet. Käesoleval ajal on ettevõtte hallata 20 erihooldekodu ja üks eakatekodu 11 maakonnas üle Eesti ning ettevõttes töötab üle 1000 töötaja.
Andmed: AS Hoolekandeteenused