Jaala nimi selgub kodukandipäeval

Laevaehitaja Andres Uus Tartu firmast OÜ Vana Maja valmistab jaala asupaika. Foto: Ants Liigus

MTÜ Kabli Külaselts peab eeloleval laupäeval seitsmendat kodukandipäeva, mis on seotud külas esimese kaugsõidu purjelaeva vettelaskmise 150. aastapäevaga.

Selts loodi 2007. aastal viie asutajaliikmega seltsingu Capella asemele. Nüüdseks on liikmeid 22.

„Meie seltsi eesmärk on tuhnida minevikus ja elustada Kabli kui purjelaevade küla,” ütleb seltsi asutajaliige ja koduloolane Malle Alunurm. Teine eesmärk on küla haridus- ja kultuurielu sügavuti uurimine ja edendamine ning külaelu arengu eest hoolitsemine.

Tänavune kodukandipäev on seotud esimese kaugsõidu purjelaeva Markus vettelaskmise 150. aastapäevaga. Selle auks ja kuulsate purjelaevade omanike ning ehitajate mälestuseks avatakse Kablis eriline mälestusmärk – jaala. Selle püstitamisega sai teoks kümme aastat tagasi sündinud mõte, et külas võiks olla laev kunagiste laevade mälestuseks.

Jaala esialgu eksponaadiks

Uus purjepaat, mille ehitas Tartus asuv OÜ Vana Maja, pole Markuse koopia, kuid on samuti kahe mastiga. Seltsil pole esialgu õigust seda vette lasta. Põhjus selles, et jaala ehitamiseks saadi toetust PRIA-lt ja nende tingimus on, et sellega ei tohi viis aastat tulu teenida.

“Põhjuseks on projekti kirjutamisel tekkinud arusaamatus,” selgitab Malle Alunurm. Algul pandi kirja soov saada jaala vaid eksponaadiks. Hiljem, projekti täiendades, lisati, et seda tahetakse vette lasta. See jäigi taotluse lõplikku varianti. PRIA lähtus projekti esialgsest ideest, et jaalast saab museoloogiapargi eksponaat, firma aga ehitas vettelastava laeva.

Esialgu jääb jaala seisma seltsimaja kõrvale spetsiaalselt selleks ehitatud alusele. “Läbirääkimised käivad ja loodame, et tulevikus saame ta vette,” ütleb Kabli seltsimaja juhataja ja külaseltsi juhatuse liige Ülle Sulu.

Laeva ümber valmib laupäevaks põrand, tulevad postid, mille külge kinnitatakse köis, ja lisandub trepp. Juurde paigutatakse tänuplaat kõigile, kes annetanud 500 ja rohkem krooni või 100 ja rohkem eurot. Annetajaid on Austraaliast, Saksamaalt, Inglismaalt, Rootsist – ikka siinsete inimeste järeltulijad. Tänuplaadile jääb 23 nime juurde ruumi uute annetajate nimede jaoks.

Projektil, mida PRIA toetas ligi 900 000 krooniga, on omaosaluseks ette nähtud 90 000 krooni. Seda raha on kogutud vaid annetuste abil ja summa pole veel koos. „Iga euro on teretulnud,” ütleb Ülle Sulu.

Võimalus on teha toetuseks ülekanne Kabli külaseltsi Swedbanki kontole 221035849633.

Jaala saab laupäeval nime. Maikuus väljakuulutatud nimekonkursile tuli ligi poolsada pakkumist. Välja valiti ilusa kõlaga eesti naise nimi, mida saab kuulda siis, kui laeva õnnistab Häädemeeste Miikaeli koguduse õpetaja Ahto Mäe.

Kauni sinimustvalge kirjaga laeva nime kandvas kotis on siis šampanjapudel, mille vana tava järgi süüta neitsi vastu laeva puruks lennutab.

Õhtuse simmani katkestab tule-show, kus traditsiooni kohaselt süüdatakse vana paat. „Selline on komme, et kui uus laev on valmis, põletatakse üks vana ära,” selgitab Alunurm. Laeva rooliratas jääb kellegi kätte, kes peab järgmise kodukandipäevani jaalal silma peal hoidma.

Tuhnides minevikus

Museoloogiapark, kus troonib kaljas, sai alguse kahest mälestuskivist, mis 1986. aastal püstitati Kabli purjelaevanduse 125. aastapäevaks teest kaugemale. Ühel päeval, kui maa, kus kivid asusid, läks erakätesse, tuli need kiiresti sealt ära toimetada.

„Kuuenda klassi poisid tulid appi kaevama, kraana saime Kilingi-Nõmmelt, traktori oma külast,” meenutab Alunurm kiiret tegutsemist. Nüüd on tal hea meel, et kivid on õiges kohas ja paremini rahvale vaadata.

Esimesele purjekale püstitatud mälestusmärgi juures on kolm kivi aastast 2001 mälestustahvlitega kaptenitele ja reederitele. Neljandale kivile kantakse laupäevaks Lova talu kivitööstuses nimed Mihkel Klein, Jüri Jürgenson, Aleksander Järv ja Aleksander Kalmet. Need on Kablist pärit kaptenid ja reederid, kelle järeltulijad tulevad kodukandipäevale ja saavad tahvli avamisel sõna.

Kodukandipäeval kuulutatakse välja tänavune Kabli küla sõbra tiitli saaja. “See on inimene, kes on küla aidanud toetuse, abi, nõu või mõtetega,” ütleb Alunurm, ise sama tiitli kandja.

Kabli küla sõbraks nimetatakse tänavu Sulev Kasvandik, kelle algatusel tähistati 25 aastat tagasi esimese purjelaeva valmimist. Tema idee on küla sõbra tiitel. Sellega käib kaasas tänukiri ja suur mereteemaline pilt ning tiitlisaaja nime ja foto jäädvustamine tänuraamatus.

Seltsil on põhjust uhke olla, kui rääkida tehtust. Seltsi algatusel on koolimaja seinale paigaldatud mälestustahvlid endistele õpetajatele. Valla abiga on selts korrastanud mereranda. Talgutööna on hooldatud Kabli rannapromenaadi. Ühistöö ongi seltsi kõige levinum tegevusvorm.

Seltsi eestvedamisel on püstitatud lava, külakiik ja istepingid. Seltsi algatusel on külal oma lipp, vapp, logo ja hümn. 2009 anti välja postkaartide kogu, kus iga foto, millel on jäädvustatud külas oluline objekt, on tagaküljel täiendatud infoga. 14 uut komplekti rahvarõivaid saadi rahvatantsijatele samuti seltsi eestvedamisel.

Projekte ja ettevõtmisi on toetanud KOP, PRIA ja Leader. “Tänu Eeva Noni täpsusele on meie aruandlus alati korras, seepärast saame raha,” arvab Alunurm.

Tulevikus on suund jätkata ajaloolise materjali kogumist, laiendades uurimist külast kaugemale üle valla. Plaanis on üles seada sildid, viidad ja infotahvlid kahes keeles. Kabli koolimaja seisab tühi. Seda loodab selts rendile saada ja Euroopa Liidu rahaga remontida, et seal külamuuseum avada.

Kaugem unistus on jätkata museoloogiapargi laiendamist ja rajada laudtee mere äärde Mallekivi juurde, kuhu kunagi viis laevatee. Sinna, läbi kahest kasest moodustunud värava, peakski tulevikus laudteed pidi pääsema.

Kablis on aasta läbi elanikke 294, suvekuudel tunduvalt rohkem.



Kabli küla sõbra tiitli kandjad

Leida Muska (Ranniku)

Marie Grant

Aino Orav

Malle Alunurm

Doora Alviine Kesper