Peatne Audru vallavanem Siim Suursild ja valda esindav jurist Monika Meerents-Luberg Munga õigusbüroost möönsid, et neid pani kevadel koolijuhi töö kaotanud Kersti Rohtmetsa järeldus töövaidluskomisjoni otsusest hämmelduma.
Audru vallavalitsust hämmastas koolijuhi arusaam
7. oktoober 2011, 09:55
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Audru vallavalitsusel on vaidluse tulemustest hoopis teistsugune arusaam.
Rohtmets avaldas 1. oktoobri Pärnu Postimehes (PP), et taotles töövaidluskomisjonilt oma töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamist. See rahuldati, kuna puudus vastav vallavalitsuse korraldus.
Rohtmets leidis, et vallavalitsus on temaga ebaväärikalt käitunud, seetõttu ei soovinud ta töösuhet taastada.
Kõik algas kevadel
Tänavu kevadel korraldati Audru keskkoolis teenistuslik järelevalve, mille käigus tuvastati mitu puudust ja rikkumist.
Neid rikkumisi kogumis hinnates ei pidanud Audru vallavalitsus Rohtmetsaga töösuhte jätkamist võimalikuks ja tema tööleping öeldi tänavu 13. mail erakorraliselt üles.
Koolijuhi tööleping lõppes 27. juunil.
Rohtmets ei nõustunud tööandja poolt töölepingu erakorralise ülesütlemise ega enda süüks arvatud töökohustuste rikkumisega ja esitas töövaidluskomisjonile avalduse ülesütlemise tühisuse tuvastamise kohta.
Meerents-Lubergi sõnutsi vastab tõele Rohtmetsa väide, mille kohaselt töövaidluskomisjon tuvastas tõepoolest töölepingu ülesütlemise tühisuse, kuid seda ainult ühel põhjusel, mida Rohtmets ka 1. oktoobri PPs mainis.
Nimelt tuvastati töövaidluskomisjoni otsusega töölepingu ülesütlemise tühisus üksnes põhjusel, et Rohtmets esitas alles töövaidluskomisjoni istungil üllatuslikult väite, nagu puudunuks Audru vallavanemal vallavalitsuse nõusolek tema tööleping erakorraliselt üles öelda ja tema ametist vabastamiseks puudus vallavalitsuse korraldus.
Meerents-Lubergi väitel oli tegelikkuses vallavanemal töölepingu ülesütlemiseks vallavalitsuse nõusolek olemas, kuna vallavanem informeeris ülesütlemisavalduse esitamisest vallavalitsust juba 12. mail ja 22. juunil andis vallavalitsus korralduse vabastada Rohtmets Audru keskkooli direktori ametikohalt 27. juunist 2011.
Hinnates töölepingu erakorralise ülesütlemise aluseks olnud töökohustuste rikkumisi, asus töövaidluskomisjon seisukohale, et Rohtmets rikkus oma töökohustusi ja tööandjal oli küllaldaselt alust tööleping erakorraliselt üles öelda ilma eelneva hoiatamiseta, märkis Meerents-Luberg.
Valda esindava juristi selgitust mööda luges seega töövaidluskomisjon Rohtmetsa töölepingu erakorralise ülesütlemise sisuliselt õiguspäraseks.
Kuid toetudes Rohtmetsa ebaõigele väitele seoses vallavalitsuse nõusoleku ja vallavalitsuse korralduse puudumisega, loeti töölepingu ülesütlemine vorminõude rikkumise tõttu siiski tühiseks.
Juristi sõnutsi on seejuures oluline märkida, et kehtiva töölepinguseaduse alusel saab juhul, kui töövaidluskomisjon tuvastab töölepingu ülesütlemise tühisuse, töösuhet jätkata üksnes mõlema poole nõusolekul.
Pärast teenistusliku järelevalve tulemuste selgumist ja töölepingu erakorralise ülesütlemisavalduse esitamist on vald andnud selgesti mõista, et soovib töösuhte Rohtmetsaga lõpetada.
Järelikult ei oleks Rohtmetsal olnud isegi töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise korral võimalik töösuhet vallaga jätkata, põhjendas Meerents-Luberg.
Koolijuhile tuldi vastu
Valda esindav jurist märkis, et töövaidluskomisjoni otsusega rahuldati ka osaliselt poolte rahalised nõuded, seejuures valla nõue märkimisväärselt suuremas ulatuses kui Rohtmetsa oma.
Valla esitatud rahalise nõude ulatust arvestades puudus vallal huvi töövaidluskomisjoni otsuse vaidlustamiseks, kuigi otsuse vaidlustamisega oleks ümber lükatud otsuses nimetatud vormivead, mille alusel töövaidluskomisjon luges Rohtmetsa töölepingu ülesütlemise tühiseks.
Septembris sõlmisid pooled kokkuleppe otsuse täitmise suhtes, millega vald muu hulgas loobus hea tahte avaldusena osaliselt oma töövaidluskomisjoni otsusega rahuldatud nõudest Rohtmetsa vastu.
Kokkuleppega kinnitasid mõlemad, et sõlmivad kokkuleppe heas usus eesmärgiga saavutada poolte vahel õigusrahu ja lahendada omavahelised vaidlusküsimused kohtuväliselt vastastikuste järeleandmiste teel, lausus Meerents-Luberg.