/nginx/o/2011/10/07/783282t1h2c1f.jpg)
Täna toimub Pärnu teatris Endla järjekordne Pärnumaa arvamusliidrite lõuna teemal "Siia ja siit“, millest Pärnu Postimees teeb oma veebiväljaandes otseülekande.
Arvamusliidrite lõuna esimeses osas kõnelevad europarlamendi saadik Vilja Savisaar-Toomast ja majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts.
Arvamusliidrite lõunal osalejaid tervitab lauluga Peeter Kaljumäe.
Pärnumaa arvamusliidrite lõuna avasõnad ütleb Pärnu Postimehe peatoimetaja asetäitja ja arvamustoimetuse juht Kaupo Meiel.
Europarlamendi saadik Vilja Savisaar-Toomast: Annan ülevaate, mida teede teemal Euroopa Parlamendis räägitakse.
Euroopa transpordisektor on praeguseks jõudnud teelahkmele.
Ida ja lääne transpordisüsteemid tuleks ühendada.
Tõhus transport on eeldus osaleda maailmamajanduses konkurentsivõimeliselt.
Väljakutsed on suurenenud liikumissoov nii reisijate kui kauba osas, konkurentsivõimelises maailmamajanduses osalemise tõhustamine, Ida- ja Lääne-Euroopa transpordisüsteemide ühendamine, naftast ja naftatoodetest sõltuva transpordi vähendamine, kasvuhoonegaaside oluline vähendamine.
Kui on majanduskriis, tuleb just investeerida infrastruktuuridesse.
Vastused väljakutsetele on tõhus ja integreeritud liikuvussüsteem, mis tähendab, et tuleb luua toimiv ja avatud siseturg. Raudteetransport on jäänud kõige kauemaks ajaks mitteavatuks.
Õhutransporditurg on avatud ja lennujaamade puhul on põhiline suurendada nende läbilaskevõimet ning integreerida raudteetranspordiga.
Meretranspordis tuleb tegelda seiresüsteemidaga.
Maanteetranspordis on soov ühtlustada teekasutusmaksud ja veokite massipiirangud, samuti maksustamine (teemaks).
Eestis teemaksu ei võeta.
Transporditöötajate töö ühtlustamine on üks ülesandeid.
Tulevikus on kavas välja töötada, et Euroopas võetaks autodes kasutusele alkoholilukk.
Pärnu lennujaama kohta. Vaatasin selle arenduskava, seal on toodud kahes etapis arengud ja need lähevad maksma alla 2 miljoni euro. Seda saaks kasutada varulennuväljana, kui Tallinna lennujaamal on probleemid. Samuti regionaalse lennuväljana.
On võimalik taotleda Euroopa fondidest raha, et laiendada Pärnu sadamat.
Euroopa Parlament võtab vastu muudatuse, et kontrollida laevakütuse väävlisisaldust.
Me ei pea kaitsma üksnes Läänemerd, vaid ka Vahemerd.
Mõne sõnaga Rail Balticast, minu lemmikteemast. Rail Baltica 1. etapis ehitati Tartu-Valga raudtee. Vene raudteelaiusega.
2. etapp on Tallinn-Tartu, mille ehitus praegu käib.
3. etapp näeb ette päris uue Euroopa mõõtmetega raudtee ehitamist Tallinnast Varssavisse välja.
Tasuvusuuringu järgi on Tartu linnapea suureks kurvastuseks selgelt näha, et läbi Pärnu on kasulikum raudteed ehitada.
Reisirongid jõuaksid Poola piirini nelja tunniga.
Sellele projektile on võimalik saada 60-70% toetust.
See on ka poliitiline projekt, peame saama Euroopaga korraliku ühenduse.
Meie majandusinimesed saavad selle aja jooksul tööd ja osa sellest rahast, mis sinna paigutatakse, tuleb maksudena riigile tagasi. Loodan, et Rail Baltic tuleb.
Kui seda ei tule järgmisel Euroopa rahastamisperioodil, ei tule seda kunagi.
Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts: Tere päevast kõigile pärnakatele!
Alustaks sellega, millega Vilja lõpetas - Rail Balticuga.
Oleme väikse sammu selles osas edasi astunud. On valminud tasuvusuuring.
Positiivne on see, et teatud eeldustel on raudteeühendus teostatav. Oleme sealmaal, et peaksime seda tulemust ära kasutama, liikumaks edasi järgmisse etappi.
Eesmärk nelja tunniga Leedu-Poola piirini. Ja siis sealt edasi.
Kõige tähtsam on meie enda usk, et see projekt on vajalik.
Peame kujutama ette, milliseid võimalusi selline projekt annab.
Ilma Eesti initsiatiivita raudteeühendust ei teki.
Teine eeldus on Läti ja Leeduga koostöö, mis tähendab nende riikide aursaamist, et tänapäeva maailmas on niisugune raudteeühendus vajalik.
Siiamaani oleme seda arutanud justkui linnulennult.
Kaubamahud peaksid rajataval raudteel olema 13 miljonit tonni aastas.
Raudtee eelistamine kaubavedudel on Rail Balticule kasulik.
Reisijate puhul pole sellest kasu, kui pole rongiühenduse sagedust. Praeguse plaani kohaselt väljuks kiirrong Euroopasse iga kahe tunni tagant.
Reisijate ja kaubavedude numbrid on väga ambitsioonikad, samal ajal väga tähtsad.
Uuring näeb selliseid kaubavedusid realistlikena.
Siseneme sellisesse seiklusesse, mis on kallis. Eesti valitsuse kiirel otsusel selle projekti kohta on suur poliitiline kaal.
Euroopa Liidult peaks tulema kolme Balti riigi peale 2 miljardit eurot toetust. See on väga suur raha.
Euroopa järgmise finantsperioodi kõige suurem küsimus on Eesti põllumeeste huvide kaitsmine. Peame põllumajandustoetuste osas jõudma selleni, et meie põllumeeste mõnitamine lõpeb.
Rail Balticu puhul pole mõtet rääkida Tartu kaudu ühendusest. See on sada kilomeetrit pikem.
Edasi saab kõige olulisemaks, kuidas saame käivitada praktilise koostöö Läti ja Leedu valitsusega.
Oleme suuresti suutnud oma raudtee infrastruktuuri korras hoida ja taganud ühenduse Venemaaga.
Nüüd tuleb moodustada reaalne arendusettevõte, mis hakkab Rail Balticu projekti edendama.
Arendusfaas on viis aastat.
Viie aasta arenduskulud on olemas ja selle ajaga on võimalik see projekt viia investeerimisotsuse faasi.
Kui me 2012. aasta kevadel saame selle ettevõtte asutada, peaks jõudma järgmisse faasi 2017-2018.
Nüüd teisest teemast.
Peame pärnakatelt teedeehituse - Pärnu ümbersõit, Ehitajate tee - pärast vabandust paluma.
Tean, mis probleeme see on põhjustanud pärnakatele ja linna külalistele.
Via Baltica on pikaajaline investeering. Teemaplaneering näeb ette 2+2 teed.
Millal siis kopp selleks maasse lüüakse? Mitte enne aastat 2040.
Lennujaam huvitab muidugi pärnakaid. Kus on teie äriplaanid, mu daamid ja härrad? Kui näitate 100 000 reisijat aastat, suudame katta lennujaama kulud.
100 100 reisijat - siis see investering tuleb.
Näiteks Kuressaare lennujaama läbib aastas 20 000 reisijat.
See pole ebareaalne. Mis on põhjus tulla lennukiga Pärnusse? Ei piisa, kui siin on paar spaad.
100 000 perspektiiviks on aega vaid poolteist aastat.
Toomas Kivimägi: Saame Rail Balticu, Via Baltica, kas siis veel lennujaama? Peame ise valikud tegema. Kui on kaalul lennujaam või Rail Baltic, siis minu jaoks on see Rail Baltic. Ilmselgelt me kõike ei saa. Siiralt tänan trassivaliku otsuse eest. See on veerandsajandi otsus. Nii et - tänan.
Jaanus Männik: Mis kohalikest teedest saab?
Juhan Parts: Kohalik elu on reaalne prioriteet. Järgmise aasta eelarves tõstame aktsiisi võrreldes eelmise aastaga 40%. Olen nõus, et kohalikele teedele peaks minema rohkem.
Peame vaatama, kuidas me aktsiisiraha jagame.
Omavalitsusi tuleb vaadata tervikuna. Aktsiisiraha tõuseb järgmisel aastal (jutt on kohalikest teedest).
Rein Kilk: Eelmisel korral (arvamusliidrite lõunal - toim) lõpetasin oma mõtte, et võiksime midagi praktilist teha. Mida teeme Pärnus suurt, et kõik näeksid? Vilja rääkis, et Pärnusse tuleb tuua kruiisilaevad. Jumala õige.
Juhan Parts: mis see küsimus on?
Rein Kilk: On vaja süvendada Pärnu sadamat meetri võrra, et tuua siia kruiisilaevad. Rahas pole küsimus.
Kas ja kui kiiresti saaks majandusministeerium kaasa aidata, et Pärnusse tuleks kruiisilaevade sadam?
Juhan Parts: Tehtagu! Ma ei oska selle kohta midagi öelda. Esimene asi - on vaja reaalne projekt lauale panna. Sadama süvendamine on suurte keskkonnamõjudega ettevõtmine. Oleme suurte kogemustega nende süvendamiste osas.
Kaupo Meiel tänab Partsi sisuka ettekande eest.