Mupo kaotamise eelnõu pälvis tähelepanu viivuks

Pärnu linnavolikogu liige Eino-Jüri Laarmann. Foto: Urmas Luik

Pärnu linnavolikogu liikme Eino-Jüri Laarmanni esitet elnõu Pärnu munitsipaalpolitsei tegevuse lõpetamise ja sellest tuleneva Pärnu rae struktuuri ja teenistujate koosseisu muutmise kohta pälvis volikogu liikmete tähelepanu kümmekonnaks sekundiks.

„Teine päevakorrapunkt jääb vastavalt linna põhimäärusele täna menetlemata, kuivõrd juhtiv komisjonis ei leidnud see heakskiitu,” märkis volikogu esimees Ahti Kõo läinud neljapäeval kokku istunud rahvasaadikutele.

„Linna ajalehest võis lugeda juhtivajakirjaniku arvamust, et linnavolikogu hakkab sellega täna tegelema, aga linna põhimäärus ei näe ette võimalust, et volikogu saaks tegeleda eelnõuga, mis ei ole leidnud heakskiitu juhtivkomisjonis.”

Jutuks olnud ja eelnõule punast tuld näidanud juhtivkomisjon oli volikogu majanduskomisjon, mille esimees on reformierakondlane Väino Hallikmägi ja aseesimees Hillar Talvik Keskerakonnast. Volikogulastest kuuluvad majanduskomisjoni veel Ago Kalmer, Jüri Kukk, Ahti Kõo, Koit Pikaro, Olavi Post, Cardo Remmel, Raul Sarandi, Margus Tammekivi ja Meeme Veisson.

Mahavaikitud eelnõu autorit Laarmanni asjade selline kulg ei hämmastanud. Pigem toitis taas tema veendumust, et arvestatav osa volikogu liikmeist on suurepäraselt allunud dressuurile ning nõuda andunud parteisoldatikestelt orienteerumist keerulisemates probleemides on kurjast.

„Arutasime siin just, kunas ja palju preemiat anda ning kas see on toetus või preemia - närisime selle kallal pool tundi,” märkis Laarmann mõrult. „Aga kui oli jutuks, et sel aastal jääb linnaeelarvesse 15 miljoni krooni suurune puudujääk, siis sellest ei rääkinud pikemalt keegi.

Paistab, et kui summad lähevad üle kümne tuhande, siis on see juba liiga keeruline küsimus.”

Ometi ei sega see linnavolinikke ühes või teises seisukohta võtmast ehk Laarmanni sõnadega: „Hääletusmasin töötab praegu niivõrd truult. Kui nad ka küsivad vahel midagi ja vastust ei saa, siis käsi tõuseb ikka nagu plaksti!”

Munitsipaalpolitseist kõneldes nentis eelnõu esitaja, et tema hinnangul oli ja on linnamiilitsa näol tegemist paralleelstruktuuriga, mis otsib kord pärispolitseid, siis jälle keskkonnateenistust dubleerides oma eksisteerimisele õigustust. Paraku tulutult.

„Kui meie platsil võtavad kaheksa venda kärakat, murravad aia maha ja siis tuleb sinna munitsipaalpolitsei, kes ütleb, et minge ajage nad ära, meie ei või midagi teha,  no kellele niisukesi mehi vaja on, kes nurga taga hiilivad ja trahve kirjutavad,” kehitas Laarmann õlgu. „Ei ole ju Tartus bussisõitjate kontrollimiseks tehtud munitsipaalpolitseid, Võrus, Viljandis pole, aga hakkama nad saavad. Pärnu sai ka enne hakkama, aga tulid Tallinnast siia: hakkame siin väikest Tallinnat tegema.  Nüüd on vist nii et kui enam kusagile mujale pole inimest tööle panna, pannakse munitsipaalpolitseisse.”

Linnapea idee suunata munitsipaalpolitseinikud nädalalõputi koos Eesti Politsei patrullidega linnas korda looma Laarmanni ei vaimustanud.

„Selleks on vaja võtta ju uued mehed tööle, seal pole praegu kedagi, kes tänavale läheb,” tõdes linnamiilitsa vastaline. „Ja mida ta sinna läheb, teeme ikka selgeks, kes milleks on.”
Kui Tallinn lõi 2003. aasta oktoobris linnamiilitsa, võeti sinna palgale 13 ametnikku. Praegu on neid 145.