Talu võib elektriliini halva mõju tõttu müüki minna

Hobuseid kasvatav Anne-Mai Müürsepp on veendunud, et tema maal kulgev kõrgepingeliin avaldab mõju tervisele. Foto: Urmas Luik

Pärnumaal hobuseid kasvatav naine on veendunud, et tema talust paarikümne meetri kauguselt mööduv kõrgepingeliin mõjub halvasti tervisele, ametkondade teatel ei ole see väide siiani teaduslikku tõestust leidnud.

Tori vallas Mannare külas Metsa talus kaheksandat aastat hobuseid kasvatav Anne-Mai Müürsepp on juba mitmendat aastat tundnud oma kodus sageli kummalist väsimust ja uimasust. Tema arvates on selles otseselt süüdi talu lähedalt mööduv elektrisüsteemihalduri Elering 330kilovoldine Paide–Sindi kõrgepingeliin.

“Sama kinnitab mu ema ja suvel külas käinud Tallinna tuttavad väitsid, et liini lähedal koplis seistes tundsid nad, kuidas elektriliinist kiirgav väli mõjus otseselt nende ajule,” rääkis Müürsepp. “Talvel juhtmed särisevad ja põrisevad, olen mõelnud, kas seda liini näiteks maa alla ei saaks viia. Võib-olla on asi ainult minu foobias, aga siiski tahaks kinnitust, et need liinid ei ole tervisele ohtlikud. Praegu on see ainus põhjus, mis võib panna mind talu maha müüma.”

Elekter tekitavat allergiat

Seda, kas hobused liini all asuvas koplis teistmoodi käituvad kui mujal, ei julgenud Müürsepp 100 protsenti kinnitada. Küll võivat täheldada, et otse liini all suksudel väga olla ei meeldi.

Et 1989. aastal rajatud liinis midagi halba on, teadsid naise kinnitusel juba talu eelmised omanikud, kes lõid kõrgepingeliinipoolse majaseina plekiga üle. Talu omaaegne peremees surnud aga suisa vähki.

Kuigi Eesti terviseameti ja Eleringi esindajad kinnitasid, et elektriliini mõju tervisele ei ole teaduslikult tõestatud, leiab internetist hulga artikleid ja lehekülgi, milles üritatakse tõestada vastupidist.

Nii kirjutas Eesti Päevaleht, et järjest rohkemaid rootslasi on hakanud kimbutama elektriallergia. Tegu on uue haigusega, mis muutub aina suuremaks probleemiks, kuid arstid seda ravida ei oska.

Elektriallergia ähvardab eelkõige inimesi, kes töötavad päev läbi arvutitega või asuvad muidu elektromagnetväljas. Elektriallergia sümptomitena hakkavad kõrvad sumisema, näonahk muutub väga kuivaks, inimesed väsivad ja ärrituvad kiiresti. Praegu soovitavad arstid selle haiguse puhul ainult psühholoogilist nõu ja inimese eemaldamist elektromagnetvälja piirkonnast.

Elektriinsener Jüri Laurson rääkis Tarbija24-le, et kui elektromagnetvälja tugevus ületab inimese taluvuspiiri, võivad elektromagnetilistel kiirgustel olla tervist kahjustavad tagajärjed. Kiirgus mõjub inimestele isemoodi ja sõltub individuaalsest vastupanuvõimest.

“Teadlased on kindlaks teinud, et kiirguse mõju avaldub inimesel kogu kehas ja võib põhjustada mitmesuguseid terviseprobleeme,” kinnitas Laurson. “Järjest rohkem esineb haigusi, mille põhjuste määratlemine käib sageli isegi kogenud arstidele üle jõu.”

Mõju ei ole tõestatud

Terviseameti keskkonnatervise osakonna peaspetsialisti Margus Mihkelsoo kinnitusel puuduvad tõestatud andmed selle kohta, et elektromagnetväljad põhjustaksid mingeid konkreetseid haigusi, kuid seda veel uuritakse.

“Kahjustused võivad tekkida juhul, kui eletromagnetväljade tase ületab piirtaset tunduvalt (100–1000 korda),” seletas Mihkelsoo. “Konkreetsel juhul jääb kõrgepingeliin talust üle 20 meetri kaugusele. Sellisel kaugusel on sellest kõrgepingeliinist põhjustatavad elektriväljad lubatust tuhandeid kordi nõrgemad.”

Mihkelsoo sõnade järgi puuduvad inimesel tänapäeva teaduse seisukohalt elektromagnetväljade tunnetamise organid. “Kui inimene tunneb, et elektriliinid põhjustavad tal tervisehädasid, tuleks esmajärjekorras uurida, kas tema läheduses üldse on selliseid elektromagnetväljade allikaid, mis põhjustaksid piirtaseme ületamist,” selgitas peaspetsialist. “Sellistel üldist laadi kaebustel, nagu väsimus ja peavalu, võib olla mitu muud põhjust, mis tavaliselt ei ole seotud elektromagnetväljadega. Kahtluse korral saab magnetväljade taset mõõta.”

Eleringi pressiesindaja Liis Raadla pidas samuti elektriliinide mõju tervisele vähe tõenäoliseks.

“Elektri ülekandmisel tekivad alati elektri- ja magnetväljad, nende tugevus sõltub õhuliini pingest ja sellest, kui palju voolu konkreetsel hetkel liini läbib,” ütles Raadla. “Väli on tugevam liini vahetus läheduses, liinist eemaldumisel väheneb välja tugevus oluliselt. Iga päev läbib seda liini ka oluliselt väiksem vool ja keskmine võimsus on 32 megavatti, mis on märgatavalt vähem, võrreldes projekteerituga. Liini ehitamisel on arvestatud eriolukordadega, kuid neid esineb väga harva.”

Raadla kinnitusel jäävad Eleringi õhuliinide kaitsevööndis ja nende vahetus läheduses elektri- ja magnetväljade väärtused tunduvalt alla kehtestatud piirnormide. Tema andmeil on väljade ohtlikkuse teemaga tegelnud maailma tervishoiuorganisatsioon (WHO), mis on seisukohal, et kui elektri- ja magnetväljade tugevus jääb lubatud piiresse, negatiivset mõju inimese tervisele ei kaasne.

Elektriliinide eest saab taluvustasu

Soovi korral saab tellida väljade mõõtmise, mida teeb nii Elering ise kui terviseameti kesklabori füüsika labor.

Raadla kinnitusel ei ole seda laadi kaebused Eestis eriti levinud, kuid aeg-ajalt tulevat neid ette.

Sellele vaatamata on asjaõigusseaduse järgi maaomanikul õigus taotleda tehnovõrkude ja -rajatiste talumise eest tasu. Tasu maksab võrgu omanik ehk kõrgepingeliini puhul Elering.

Seaduse järgi võrdub tasu suurus tehnorajatise kaitsevööndi pindalale vastava maamaksuga, mis korrutatakse maa sihtotstarbe koefitsiendiga. Tasu maksmise perioodi, korra ja maa sihtotstarbe koefitsiendid kehtestab valitsus.

 

Väljade piirmäärad

 Elukeskkonnas ei tohi elektromagnetvälja tugevus ületada riiklikult kehtestatud piirväärtusi. 50 Hz sagedusega elektromagnetvälja korral ei tohi elektri- ja magnetväljad elukeskkonnas ületada: elektrivälja tugevus 5000 V/m (5 kV/m), magnetvoo tihedus 100 ìT (0,1 mT).

 Uute ehitatavate liinide liinialuste elektri- ja magnetväljade piirväärtused sätestab Eesti standard EVS-EN 50341-3-20:2007, mille juurde kuuluvad siseriiklikud erinõuded (SEN) üle 45 kV vahelduvpingega elektriõhuliinide suhtes.

 Kohtades, kus inimesed sageli viibivad, ei tohi liini põhjustatud elektrivälja tugevus liini tavakäidu tingimustes ületada 5 kV/m ja vastav magnetväljatugevus 100 ìT.

Andmed: Elering, sotsiaalministeerium