Ajujahil pääses 100 hulka neli pärnumaalaste äriideed Vaadake, millised pärnumaalaste mõtted Eesti suurimal äriideede konkursil võistlevad!

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Äriideede konkursi Ajujaht logo.

FOTO: Ajujaht

Kuula artiklit

Ajujahi ettevõtluskonkursil valiti 100 hulka neli pärnumaalaste äriideed, mis teiste hulgas hakkavad järgmisel nädalavahetusel võistlema arenguprogrammi pääsu 30 pileti eest.

Tööstuse ja disaini kategoorias pääsesid 100 sekka tiimid UnKnow, SmartCup, CleanMug, WorkStroke. Pärnumaalt saadeti võistlustulle 16 ideed.

Tänavusele konkursile esitati 341 ideed, millest žürii hinnangul valiti esialgu välja 100 huvitavamat. Tuleval nädalal sõelutakse neist välja 30 äriideed, mis hakkavad võistlema 30 000eurosele peaauhinnale.

Keskmiselt on iga 100 hulka jõudnud tiim kolmeliikmeline, ehkki suurimasse meeskonda kuulub koguni 15 liiget. Noorim osaleja on 17aastane ja vanim 72aastane, keskmine vanus jääb 31 eluaasta lähedale. Keskmisel osalejal on kõrgharidus. 100 idee seast leiab eelkõige info- ja kommunikatsioonitehnoloogia, tööstuse ja disaini ning turismi ja teenusmajanduse ideid.

Ajujahi konkursi ellu kutsunud ettevõtluse arendamise sihtasutuse (EAS) ettevõtluse keskuse juhi Tanel Rebase sõnutsi pakatavad tänavugi ideed leidlikkusest.

“Rõõm on näha, et ägedate tiimide ja nutikate äriideede hulk ei ole aastate jooksul langenud,” ütles ta.

SEB Balti divisjoni strateegia juht Andra Altoa oli üks mitmest eksperdist, kes aitas välja sõeluda 100 edasipääsejat, kelle seast üks võidab konkursi järgmisel kevadel. Altoa tõi esile sotsiaalse ettevõtluse kategooria, mis sel aastal oli saanud tänu tugevale kommunikatsioonitööle kõvasti hoogu juurde. “Ideed varieerusid robotite abil üksikisiku valukoha lahendamisest kuni majanduse struktuursete probleemideni nagu tööhõive. 341 idee seas esitatud 42 sotsiaalse ettevõtluse idee hulgas jäid silma õpilasfirmad. See on tunnustus koolide majandusharidusele, kuid ka märk, et majandusliku kasu kõrval tahavad noored anda panust ühiskonna arengusse laiemalt,” märkis Altoa.

Elisa telekomiteenuste valdkonna juhi ja Ajujahi mentori Mailiis Ploomanni väitel kumas selle aasta ideedest läbi jagamismajandus. Temagi sekundeeris, et tugev sotsiaalne närv paistis silma.

“Uus ettevõtlik põlvkond soovib olla teadlik ja keskkonda säästev tarbija. Ideede kirjeldamisel jäid eelkõige silma maailmaparanduslikud põhjendused, mis taas on uue ajastu märk,” ütles Ploomann.

Ploomann lisas, et kui sellele energiale lisada veidi majanduslikku mõtlemist ja turumajanduse algtõdesid, võivad sündida hiilgavad ettevõtmised. “Tänu sellele ongi Ajujaht ideaalne kasvulava, sest nende kahe komponendi lisamine ongi Ajujahi mentorite ülesanne ja esi-30 arenguprogrammis meie fookus,” kinnitas mentor.

Ajujaht on Eesti suurim äriideede konkurss, millel käib 12. hooaeg. Selle auhinnafond on 75 000 eurot.

Tagasi üles