Pildid: illegaalsed prügihunnikud pole linnast kadunud

Annika Kuusik
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Raekülast Paikuse ­poole sõites kümmekond meetrit ­sõiduteest vedelevad külmkapp, päevinäinud tugitool, auto­rehvid ja kottide viisi ehitus- ja ­leheprahti.
Raekülast Paikuse ­poole sõites kümmekond meetrit ­sõiduteest vedelevad külmkapp, päevinäinud tugitool, auto­rehvid ja kottide viisi ehitus- ja ­leheprahti. Foto: Mailiis Ollino

Alles toimusid suuremahulised teavituskampaaniad maailmakoristuspäeva ja prügi korjamise aktsiooni “Teeme ära” raames. Ebaseaduslikke prahihunnikuid tekib aga sellest olenemata metsaalustesse juurde. Tekib küsimus, kas mõnele inimesele võivad niisugused ettevõtmised mõjuda vastupidiselt: mõeldakse, et ei ole hullu, viin tasuta metsa ­alla, tulevad prügientusiastid ja koristavad nagunii ära.

Prügistajatega võitlus on keskkonnainspektsiooni avalike suhete nõuniku Leili Tuule sõnutsi nagu heitlus lohega: raiud ühe pea maha, kasvab mitu uut asemele. Ta arvab, et põhjused, miks inimesed prügi metsa viivad, on lihtsad: hoolimatus ja soov jäätmekäitluse pealt kokku hoida. “Võimalik, et prügistajad viivad prahi metsa selle teadmisega, et küll keegi millalgi ära korjab,” märkis Tuul.

Maailmakoristuspäeva ja “Teeme ära” kampaania eestvedaja Raimo Matvere on sama meelt. “Jäätmete suure hulga jäätmejaamadesse viimine (näiteks remonti tehes, ehitades) võib olla kulu, mida inimene ei soovi katta,” pakkus ta. “Prügi metsa alla poetades saab sellest justkui tasuta lahti, ent kaudselt maksab isik ise ja paraku maksavad kõik teised selle käitlemiskulu siiski maksude ja toodete hinnastamise kaudu kinni.”

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles