Pärandkooslusi taastati tunamullu enim Pärnu- ja Saaremaal
/nginx/o/2017/10/17/7225995t1h970a.jpg)
4. jaanuar 2019, 15:57
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Keskkonnaagentuuri vast ilmunud aastaraamatust “Mets 2017” selgub, et üle-eelmisel aastal taastati enim poollooduslikke kooslusi Pärnu- ja Saaremaal.
Riigimetsa majandamise keskuse (RMK) eestvedamisel taastati 2017. aastal poollooduslikke kooslusi ehk pärandkooslusi 551 hektaril. Sellest 397 hektarit vajas erinõuetele vastavat raiet. Võrreldes 2016. aastaga on taastatud alade pindala vähenenud, mis oli prognoositav tulenevalt 2016. aastal valitsenud ebakindlusest Lääne-Eesti saartel raiutud energiapuidu turustamisest. Taastatud pindala suurust mõjutasid palju 2017. aasta sügisesed vihmad, mille tõttu peatati paljud raietööd pinnasekahjustuste vältimiseks.
Kõige rohkem taastamistöid tehti loopealsetel ehk alvaritel, lammi- ja puisniitudel.
Poollooduslike koosluste hooldamiseks on RMK sõlminud maakasutuslepingu 359 füüsilise ja juriidilise isikuga. Lepingutega on kaetud 23 355 hektari suurune maa, poollooduslikke kooslusi on seal 21 400 hektaril.
Soode taastamistöid lõpetati tunamullu 290 hektaril. Valminud objektide hulgas andsid 2017. aastal tooni väiksed madal- ja siirdesood Lääne-Eestis ja saartel. Valmis on saanud väiksemad objektid Soomaa rahvuspargis Kuresoos ja Riisa rabas. Soode taastamistööde ulatus kasvab järjest ja 2017. aastal oli töös üle 5000 hektari taastamist vajavaid sooelupaiku.