/nginx/o/2016/11/25/6113475t1ha357.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2019/04/04/11923170t1h236f.jpg)
Eesti jahimeeste seltsi (EJS) teatel lasti 2018/2019. jahihooajal 62 šaakalit ehk läbi aegade enim. Võrreldes 2017. aastaga on tõus 120 ja 2016. aastaga 94 protsenti.
Möödunud jahihooajal kütiti rekordarv šaakaleid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pärnu jahimeeste liidu tegevjuhi Eero Nõmme hinnangul toodi piirkondlikule šaakali trofeede hindamisele üllatavalt palju šaakalikoljusid, mille tase oli üle keskmise. Selle järgi võis öelda, et populatsioon on tugev ja kasvab.
Pärnumaal enim šaakaleid küttinud jahimees Airek Kolju selgituse põhjal võib suurenenud küttimisaktiivsusele viidata seegi, et jahimehed on pidanud varasemast rohkem tegelema loomakasvatajatele põhjustatud kahjuga. „Need kiskjad tekitavad meile palju kahju, teisest küljest on mõjunud mitmel korral meediast kõlanud EJSi üleskutse pöörata rohkem tähelepanu nende kiskjate küttimisele,“ avaldas Kolju.
Šaakalijahti on arutatud maaomanike ja jahimeeste esindusorganisatsioonide ümarlauas ja lähiajal on plaanis ette võtta põhjalik teemakäsitlus. Probleem on eelkõige selles, et see võõrapärane liik teeb Eesti looduses ja põllumajanduses suurt kahju.