Niidurüdi kaitseks plaanitakse 2000 hektarit kaitse alla võtta

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Niidurüdi rannaniidul.
Niidurüdi rannaniidul. Foto: Marju Erit

Keskkonnaamet esitas aprillis keskkonnaministeeriumile ettepaneku Kõrsa niidurüdi püsielupaiga kaitse alla võtmiseks. Kaitse alla plaanitakse panna 2168,6 hektari suurune maa-ala Pärnu linnas Põlendmaa ja Seljametsa külas ning Tori vallas Kõrsa, Urumarja ja Kildemaa külas.

Ettepanek tugineb looduskaitseseadusele, mille kohaselt tuleb esimese kaitsekategooria liigi soodsa seisundi tagamiseks moodustada kõikide selle liigi teadaolevate elupaikade kaitseks kaitse- või hoiualad või määrata kindlaks püsielupaigad. Niidurüdi kuulub esimese kaitsekategooria liikide nimistusse 2010. aastast.

Niidurüdi on väike rannaniitudel ja lagerabades elav kurvitsaline, kes arvukuse suure languse tõttu on arvatud rangeimasse kaitsekategooriasse. Eestis pesitseb praegu ligikaudu 200 paari niidurüdisid, lähem eesmärk on liigi arvukust suurendada 20–30 paari võrra. Kogu Läänemere asurkonna suuruseks on hinnatud ligikaudu 600 paari. 

Kuigi niidurüdi veedab Eestis vaid mõne kuu, asub siin ta pesitsuspaik ja alade sobivusest sõltub liigi paljunemine ja püsimajäämine. Rüdi vajab pesitsemiseks madala rohustuga niisket niitu, kus on väikesed madalad looduslikud veekogud, näiteks ojakesed või kõrgtaimedest vaba rannaäär, et seal toituda.

Niidurüdi seni teadaolevatest elupaikadest Eestis on kaitseta kaks elupaika: Kõrsa raba Pärnu maakonnas ja Roomassaare (Kuressaare) rannaniit. Kõrsa raba on kõrge looduskaitselise väärtusega rabamassiiv, kust niidurüdi pesitsemine on teada 2007. aastast.

Kõrsa niidurüdi püsielupaiga kaitse alla võtmise väljatöötamiskavatsus esitatakse menetluse algatamiseks keskkonnaministeeriumile eeldatavasti tänavu oktoobris.

Tagasi üles