Metskitsi hakatakse senisest rohkem küttima

Eelmisel hooajal oli soovituslik küttida 30 000 metskitse. Tänavu peaks see arv tõusma. Foto: Jaanus Lensment

Jahimehed ja maaomanikud leppisid alanud jahihooajaks kokku senisest suurema metskitsede küttimismahu suhtes.

Neljapäeval, 13. juunil toimunud kohtumisel toodi välja, et metskitsede arv aina kasvab ja nende põhjustatud kahju on suur. Mullu moodustasid Eesti metsade suurulukitest metskitsed koguni 82 protsenti. 

“Küttimismahtu tuleb oluliselt suurendada,” kinnitas nõupidamisel osalenud keskkonnaagentuuri ulukiseire spetsialist Rauno Veeroja. Kui palju täpsemalt, selgub lähinädalatel, mil tehakse lõplikud analüüsid ja vormistatakse konkreetsed ettepanekud. Eelmisel hooajal oli soovituslik küttida 30 000 isendit. Ulukiseire ekspertide sõnutsi on oluline, et maakondlikes jahinõukogudes jaotataks küttimismaht tegelikku olukorda arvestades.

„On piirkondi, kus metskitsi on vähem, aga tervikuna on arvukus tugevalt tõusnud. Sellest annab tunnistust peale metsakahju liiklusõnnetuste suur arv: 4400 hukkunud looma eelmisel aastal,“ ütles Eesti jahimeeste seltsi (EJS) president Margus Puust. „Metskits on suuruluk ja tema ohjamine on meie ülesanne. Peame seda sellel hooajal täie tõsidusega võtma ja teadlaste soovitatud ja maaomanike esitatud küttimistellimuse täitma,“ lisas ta.

Jahimeeste ja maaomanike ümarlaud on loodud, tegemaks ühiseid jahindusotsuseid. Ümarlaud käib koos vajaduse järgi, paar–kolm korda aastas.