E, 5.12.2022

Möödub kaks aastat Eesti suurima linna moodustamisest

Pärnu Postimees
Möödub kaks aastat Eesti suurima linna moodustamisest
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 2
Haldusreformi käigus moodustatud omavalitsuse pindala on 858 ruutkilomeetrit ja sellega on Pärnu pindalalt suurim linn Eestis.
Haldusreformi käigus moodustatud omavalitsuse pindala on 858 ruutkilomeetrit ja sellega on Pärnu pindalalt suurim linn Eestis. Foto: Urmas Luik

Homme möödub kaks aastat Audru, Paikuse ja Tõstamaa valla ning Pärnu linna ühinemisest uueks omavalitsuseks, mis sai nimeks Pärnu linn.

Omavalitsuse koosseisu kuuluvad Pärnu linn, Audru ja Tõstamaa alevik, Paikuse ja Lavassaare alev ning 49 küla. Asustusüksuste piirid jäid samaks, muutus vaid omavalitsusüksuse piir. Linn jäi endiselt linnaks, alevikud alevikeks, alevid aleviteks ja külad küladeks. Omavalitsustest lõpetasid tegevuse Audru, Paikuse ja Tõstamaa vald.

“Mis oli Audru alternatiiv? Tõenäoliselt oleks meie külge liidetud Tõstamaa. Oleks saanud suure hõredalt asustatud piirkonna, mille kulud oleksid nii või naa kasvanud. Me oleks kommunaalpoliitikat suutnud teha tõenäoliselt sama hästi kui praegu või pareminigi, aga suuremate eesmärkide poole liikumine olnuks tulevikus keerukam,” põhjendas kunagine Audru vallavanem, praegune Pärnu abilinnapea Siim Suursild liitumise vajalikkust.

Inimeste igapäevaelus on muudatused toimunud aegamööda. Varasemate vallavalitsuste asemele tekkisid osavallakeskused, kust saab olulisemaid teenuseid. Õigusakte on hakatud ühtlustama, kuid see protsess on veel pooleli.

2018. aasta algusest tõusis uue omavalitsuse elanike sünnitoetus 500 ja ranitsatoetus 100 euroni. Mullu suvest saavad kõik omavalitsuse elanikud osta 32 eurot maksvaid parkimise kvartalikaarte ja 70 eurot maksvaid üheksa kuu parkimiskaarte. Pärnumaal hakkas esimesena Eestis kehtima ühtne piletisüsteem, osavaldade elanike sõiduvõimalused on paranenud.

Palju on arutatud teemal, kas suuremates omavalitsustes jäävad külad vaeslapse ossa või liiguvad investeeringud keskuslinnast ääremaale.

“Pärnu linnavalitsus on lähtunud ühinemislepingust, kus on kokku lepitud kõik olulisemad investeeringud. Uusi Euroopa Liidu toel tekkivaid võimalusi kasutatakse nii keskuslinnas kui osavaldades,” selgitas Pärnu linnavalitsuse meedianõunik Teet Roosaar.

Märksõnad
Tagasi üles