Kohalikku metsa pandi kasvama esimesed raviseened

Copy
Seenekasvanduse alustuseks  pistab Jüri Lebedev kasepuude tüvesse musta pässiku niidistikuga rikastatud tüüblid, esimesed korjevalmis seened saab viie aasta pärast.
Seenekasvanduse alustuseks  pistab Jüri Lebedev kasepuude tüvesse musta pässiku niidistikuga rikastatud tüüblid, esimesed korjevalmis seened saab viie aasta pärast. Foto: Erakogu

Eesti on astunud murrangulise sammu metsa väärindamises, alustades musta pässiku ehk chaga-kasvatuste rajamist. Algetapis istutatakse riigis kasepuudele 20 000 seenetüüblit, millest 2000 pässikutappi leiab pesa Audru kandi kaasikus.

Soome eeskujul saab Eestist teine riik Põhja-Euroopas, kus alustatakse raviseente looduslikku kasvatamist, mille algteadmised pärinevad iidsest Hiinast ja Jaapanist.

Üks ideede autoritest, raviseente ekspert Hardi Põder ütles, et chaga (ld k inonotus obliquus) kasvatamine tähistab kohalikele metsaomanikele uut arengujärku. Põdra andmeil on Soomes madalama viljakusega kasemetsadesse seenetüüblite abil musta pässikut kasvama pandud üle kümne aasta. 

“Paberipuidu hind langeb. See paneb metsaomanikud valiku ette: kuidas majandada? Raviseente kasvatamine võimaldab madalama viljakusega kodumaised kasemetsad panna jätkusuutlikult tulu teenima,” rääkis Põder.

Kohalik metsaomanik Jüri Lebedev luges chaga-kasvatusest meediast. “Võtsin ühendust, kutsuti seminarile, sain targaks, ostsin tüüblid ja lõin need puudesse,” avaldas ta.

Tagasi üles